Logopeed: tundub, et vanematel pole aega lastega rääkida ({{commentsTotal}})

Eesti peredes süveneb olukord, et lapsevanemad räägivad oma lastega järjest vähem ja nii tuleb logopeedidel lasteaias või koolis aidata noortel üle saada kehvast keeleoskusest, hääldusprobleemidest või kasinast sõnavarast. Valgamaal Tõrvas töötav 40-aastase kogemusega logopeed Viivi Kuus koostas raamatu, mis annab nõu, kuidas õpetada lapsi rääkima.

Koolis ja lasteaedades töötav logopeed Viivi Kuus õpetab mudilasi õigesti rääkima. Paljusid harjutusi - silpe või lühikesi sõnu korrata - saaks ka kodus, kuid ometi seda logopeedide hinnangul ei tehta. Lastevanemail pole ka teadmisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mulle tundub, et vahel pole aega lapsega rääkida. Meie tahaksime, et lastega järjest rohkem silmast silma suheldakse. Laps kuuleb kõnet, laps osaleb ise kõnes. Kipuvad ju tänapäeval olema televiisor ja nutiseadmed, mis hakkavad asendama lapsehoidjat - ema-isa," rääkis Kuus.

Viivi Kuusi ja ta kolleegide raamatust "Kips-kõps külla" võiks nõu saada kõik, kes väikelapsi rääkima õpetavad. Pigem ilmub selliseid materjale Eestis vähe. Sellest leiab lühikestest lausetest koosnevad jutukesed, mida saaks mudilasele ette lugeda. Samas kõrval on silbid ja häälikud, mida ühiselt korrates võiks lapse kõneoskus kiiremini areneda.

"Kui panna last matkima mingi looma astumist - põhh-põhh-põhh või tõhh-tõhh-tõhh või ssssssss, siis ta kuuleb seda häälikut natuke paremini. Ja kui ta matkib, siis ta tunnetab seda häälikut enda keele- ja huuleliigutustes. See on mõeldud kõnemotoorika ja kõnekuulmise arendamiseks eelkõige," selgitas Kuus.

Häid logopeede on Eestis keeruline leida. Ideaalis peaks asjatundja aitama iga lasteaia- või koolilapse kõneprobleemidest üle. Paraku märkame teinegi kord täiskasvanute seas, et midagi on kas kodus või koolis jäänud lapseeas tegemata.

"Kuuleme ju ära, kui inimene hääldab valesti r-häälikut või tal on kurgu-r. See on ju ka tavainimesele kuulda. Kuuleme ka s-i vale hääldust ja kogelust. Aga halb diktsioon on suuresti inimese enesekontrollis kinni," märkis logopeed.

Viivi Kuusi hinnangul saab enamik ka täiskasvanuna kõnehäireist üle. Õige aeg rääkida ja jutustada ja kirjeldada on aga tema sõnul palju varem.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: