Mesinike liit: kaaluda võiks ka pestitsiidide kasutamisest tekkinud kahju hüvitamist
35 protsenti kogu maakera toidust moodustab see, mis valmib tänu tolmeldamisele. Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad, kuid nende arvukus on viimasel kümnel aastal järsult vähenenud.
Eesti mesinike liidu hinnangul on mesilaste ülemäärane hukkumine märk keemiliste taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamisest. Mesilaste arvukuse vähenemise pestitsiidide kasutamise tõttu võttis arutlusele ka riigikogu keskkonnakomisjon, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütles, et mesilaste olukorra parandamisele aitab kaasa taimekaitseseaduse muutmine. Uue seaduse järgi peaks iga põllumees, kes hakkab kavandama taimekaitsetöid, teavitama sellest kaks päeva varem mesinikku, kelle mesilastarud on kahe kilomeetri raadiuses tema põllust. Andmed selle kohta, kes põllumehe läheduses elav mesinik on, saaks ta PRIA-lt.
Kilgi sõnul võiks kaaluda ka mesinikele tekitatud kahju hüvitamist. Praegu sellist süsteemi ei ole.
"Kui leitakse, et sinna seadusesse ei mahu kahju hüvitamise mõttekäik sisse, siis sellisel juhul võiks luua näiteks kahjude hüvitamise fondi, mis üldiselt võiks hüvitada nii mesilastele tekitatud kahjud kui ka muud keskkonnale tekitatud kahjud, mis on põhjustatud pestitsiidide vale või liigse kasutamise tõttu," selgitas Kilk.
Fondi raha tuleks taimekaitsevahendite kasutajatelt, kes peaksid pestitsiidide eest enam maksma.
Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teaduri Reet Karise sõnul oleks vaja jälgida ka pestitsiidide kasutamist mittepõllualadel.
"Väga hea ettepanek oli see, et maaeluministeerium lubas tõhustada kontrolli ja täiendada reegleid pestitsiidide kasutamiseks mittepõllualadel ehk näiteks teeservades, raudteetammides," ütles Karise.
Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimehe Rein Ratase sõnul ei saa seega mesilaste suremuses pestitsiidide tõttu süüdistada vaid põllumehi ja vastandada neid mesinikele, sest pestitsiide kasutatakse väga laiadaselt nii teeäärte ja raudteetammide hooldamisel kui ka eraaianduses.
"Olemuslikult on nad ju liitlased. Üks pool annab mesilindudele vajalikku korjemaad, aga teistelt poolt jälle mesilaspidajad on need, kes aitavad näiteks rapsikasvatajatel saaki tõsta," märkis Ratas.
Toimetaja: Merili Nael