Mesinike liit: kaaluda võiks ka pestitsiidide kasutamisest tekkinud kahju hüvitamist ({{commentsTotal}})

35 protsenti kogu maakera toidust moodustab see, mis valmib tänu tolmeldamisele. Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad, kuid nende arvukus on viimasel kümnel aastal järsult vähenenud.

Eesti mesinike liidu hinnangul on mesilaste ülemäärane hukkumine märk keemiliste taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamisest. Mesilaste arvukuse vähenemise pestitsiidide kasutamise tõttu võttis arutlusele ka riigikogu keskkonnakomisjon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütles, et mesilaste olukorra parandamisele aitab kaasa taimekaitseseaduse muutmine. Uue seaduse järgi peaks iga põllumees, kes hakkab kavandama taimekaitsetöid, teavitama sellest kaks päeva varem mesinikku, kelle mesilastarud on kahe kilomeetri raadiuses tema põllust. Andmed selle kohta, kes põllumehe läheduses elav mesinik on, saaks ta PRIA-lt.

Kilgi sõnul võiks kaaluda ka mesinikele tekitatud kahju hüvitamist. Praegu sellist süsteemi ei ole.

"Kui leitakse, et sinna seadusesse ei mahu kahju hüvitamise mõttekäik sisse, siis sellisel juhul võiks luua näiteks kahjude hüvitamise fondi, mis üldiselt võiks hüvitada nii mesilastele tekitatud kahjud kui ka muud keskkonnale tekitatud kahjud, mis on põhjustatud pestitsiidide vale või liigse kasutamise tõttu," selgitas Kilk.

Fondi raha tuleks taimekaitsevahendite kasutajatelt, kes peaksid pestitsiidide eest enam maksma.

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teaduri Reet Karise sõnul oleks vaja jälgida ka pestitsiidide kasutamist mittepõllualadel.

"Väga hea ettepanek oli see, et maaeluministeerium lubas tõhustada kontrolli ja täiendada reegleid pestitsiidide kasutamiseks mittepõllualadel ehk näiteks teeservades, raudteetammides," ütles Karise.

Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimehe Rein Ratase sõnul ei saa seega mesilaste suremuses pestitsiidide tõttu süüdistada vaid põllumehi ja vastandada neid mesinikele, sest pestitsiide kasutatakse väga laiadaselt nii teeäärte ja raudteetammide hooldamisel kui ka eraaianduses.

"Olemuslikult on nad ju liitlased. Üks pool annab mesilindudele vajalikku korjemaad, aga teistelt poolt jälle mesilaspidajad on need, kes aitavad näiteks rapsikasvatajatel saaki tõsta," märkis Ratas.

Toimetaja: Merili Nael



Vikerraadio tähistab 50. sünnipäeva

1967 oli hea aasta, sest siis sündis Vikerraadio. 3. aprillil tähistab Eesti populaarseim raadiojaam oma 50. sünnipäeva.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.