Mesinike liit: kaaluda võiks ka pestitsiidide kasutamisest tekkinud kahju hüvitamist ({{commentsTotal}})

35 protsenti kogu maakera toidust moodustab see, mis valmib tänu tolmeldamisele. Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad, kuid nende arvukus on viimasel kümnel aastal järsult vähenenud.

Eesti mesinike liidu hinnangul on mesilaste ülemäärane hukkumine märk keemiliste taimekaitsevahendite ehk pestitsiidide kasutamisest. Mesilaste arvukuse vähenemise pestitsiidide kasutamise tõttu võttis arutlusele ka riigikogu keskkonnakomisjon, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Mesinike liidu juhatuse esimees Aleksander Kilk ütles, et mesilaste olukorra parandamisele aitab kaasa taimekaitseseaduse muutmine. Uue seaduse järgi peaks iga põllumees, kes hakkab kavandama taimekaitsetöid, teavitama sellest kaks päeva varem mesinikku, kelle mesilastarud on kahe kilomeetri raadiuses tema põllust. Andmed selle kohta, kes põllumehe läheduses elav mesinik on, saaks ta PRIA-lt.

Kilgi sõnul võiks kaaluda ka mesinikele tekitatud kahju hüvitamist. Praegu sellist süsteemi ei ole.

"Kui leitakse, et sinna seadusesse ei mahu kahju hüvitamise mõttekäik sisse, siis sellisel juhul võiks luua näiteks kahjude hüvitamise fondi, mis üldiselt võiks hüvitada nii mesilastele tekitatud kahjud kui ka muud keskkonnale tekitatud kahjud, mis on põhjustatud pestitsiidide vale või liigse kasutamise tõttu," selgitas Kilk.

Fondi raha tuleks taimekaitsevahendite kasutajatelt, kes peaksid pestitsiidide eest enam maksma.

Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi teaduri Reet Karise sõnul oleks vaja jälgida ka pestitsiidide kasutamist mittepõllualadel.

"Väga hea ettepanek oli see, et maaeluministeerium lubas tõhustada kontrolli ja täiendada reegleid pestitsiidide kasutamiseks mittepõllualadel ehk näiteks teeservades, raudteetammides," ütles Karise.

Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimehe Rein Ratase sõnul ei saa seega mesilaste suremuses pestitsiidide tõttu süüdistada vaid põllumehi ja vastandada neid mesinikele, sest pestitsiide kasutatakse väga laiadaselt nii teeäärte ja raudteetammide hooldamisel kui ka eraaianduses.

"Olemuslikult on nad ju liitlased. Üks pool annab mesilindudele vajalikku korjemaad, aga teistelt poolt jälle mesilaspidajad on need, kes aitavad näiteks rapsikasvatajatel saaki tõsta," märkis Ratas.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: