ERR Kreekas: 130 elanikuga Idomeni küla on saanud koduks pea 15 000 põgenikule ({{commentsTotal}})

Kreekas Idomenis asuva Euroopa suurima põgenikelaagri inimesed ootavad, millal Euroopa piirid taas lahti teeb ning et nad saaksid edasi minna Saksamaale või mõnda muusse jõukamasse Euroopa Liidu riiki. Kreekasse jääda ei taheta.

Idomeni on väike küla Põhja-Kreekas, Makedoonia piiri ääres. Ametlikult elab ümberkaudses külas 130 inimest, aga viimase nädalaga on sealsed mudased põllud koduks saanud pea 15 000 põgenikule ja neid tuleb sinna kogu aeg juurde, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kevadvihmade tõttu on seal keeruline telgi jaoks kuiva kohta leida ning kui küljealune on külm ja märg, tikuvad ligi külmetushaigused.

Afga töötab Hollandis anesteesiaõena, kuid Idomenis tegeleb ta ühe patsiendiga vaid mõne minuti, sest järjekord on pikk.

"Täna meil on kaks järjekorda, las ma loen - umbes 50 inimest. Nii et kokku 100," rääkis Afga, kelle sõnul kurdetakse peamiselt köha ja kurguvalu üle, aga ka kõhulahtisuse ja oksendamise üle.

Põllu veerel on kaks Süüria põgenikku püsti pannud juuksurisalongi. Kuna pesemisvõimalusi napib, korraldatakse imikute hügieeniprotseduurid telkide vahel.

Kõrval lükkavad buldooserid siledaks mudaseid välju, sest iga päev saabub Kreeka saartele tuhandeid uusi põgenikke ja suur osa neist jõuab peagi Idomenisse. Telkide jaoks on ruumi juurde vaja.

"See on katastroof! Siin pole sanitaarseid tingimusi, tingimusi tervishoiuks. See ei ole vastuvõetav ja jätkusuutlik. Inimesed peab Kreekas ümberpaigutama või peaks piirid avama ja laskma inimestel teekonda jätkata. Need on kaks ainuvõimalikku lahendust," rääkis humanitaarorganisatsiooni Arbeiter-Samariter-Bund esindaja Gordan Velev.

Enam lähemale Põhja-Euroopale põgenikud Idomeni laagris ei pääse, sest seal asub Kreeka ja Makedoonia piir. Sajad telgid on paigaldatud otse okastraadiga palistatud piiritara kõrvale. Kui seda tara ei oleks, poleks seal ka põgenikke, sest nad oleksid liikunud Saksamaale.

"Ma magan piiri peal. Ma loodan, et piir tehakse lahti ja ma saan läbi. Tahan minna Saksamaale," ütles Süüriast põgenenud Ahmed. "Ma arvan, et kõikides Euroopa riikides võib olla tulevikku - Šveitsis, Prantsusmaal, Suurbritannias," lisas ta.

Kreekas tema hinnangul tulevikku pole. "Ma tahan minna Saksamaale, sest mul on seal sõbrad, aga Kreekas ei ole mul sõpru. Kui saaksin praegu Eestisse tulla, tuleksin, pole probleemi. Aga tehke kõigepealt piirid lahti," ütles Ahmed.

Toimetaja: Merili Nael



"suud puhtaks" eel
Jevgeni Solovjov, Ivo Parbus, Vello Lõugas ja Irina Aab - mõned näited KOV ametnike korruptsioonijuhtumitest.

Ajajoon: kümme aastat KOV korruptsioonijuhtumeid

2007. aasta juulis sai kaitsepolitsei ülesande jälgida kuue suurema Eesti linna juhtimist. Ülesande sai kapo, sest suurte linnade korruptsioonijuhtumid võivad olla ohtlikud ka kogu Eesti julgeolekule. Need linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Jõhvi. ERR.ee teeb sellenädalase "Suud puhtaks" korruptsiooniteemalise saate eel ülevaate kümne aasta korruptsioonijuhtumitest kohalikes omavalitsustes.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: