Trumpi fenomen: üldrahvalik ventiil, kes midagi endasse ei jäta ({{commentsTotal}})

Tänavu 8. novembril valitakse uus Ameerika Ühendriikide president - üks maailma mõjuvõimsamaid inimesi. On siis selleks demokraatide ridadest näiteks Hillary Clinton või vabariiklane Donald Trump, ent just Trumpi puhul vangutavad ka kogenud poliitikavaatlejad pead ja küsivad, mis on selle kohati äärmuslike sõnavõttudega esineva mehe fenomen.

Kui aasta aega tagasi oleks keegi poliitikaajakirjanikest või ekspertidest ennustanud, et 2016. aastal on Ameerika Ühendriikides vabariiklaste presidendikandidaatide esinumbriks kinnisvaraärimees Donald Trump, siis oleks ta välja naerdud.

Kui Trump eelmisel suvel oma kandideerimisest teatas ja kohe üsna kiiresti väga populaarseks sai, arvasid pea kõik ajakirjanikud, et tema tähelend jääb üürikeseks. Selle asemel on ta jätkuvalt toetust juurde kogunud, tema toetajad on üha tulihingelisemalt tema selja taga ja ajakirjanikud raputavad endale tuhka pähe.

"Ma arvan, et siin on kaks poolt. Üks on see, et me tõesti arutame, kuidas me eksisime ja miks me eksisime. Me tahaks ka teada, me arvame, et me teame poliitikast ja kui me siin eksisime, siis mida me veel ei tea poliitikast? See on üks asi," selgitas Washington Posti poliitikablogi tegevjuht Aaron Blake. "Teine on see, et me püüame siiamaani läbi hammustada seda Trumpi fenomeni, et kes siis tegelikult on tema põhitoetaja ja miks on Trumpi niimoodi edu saatnud."

Küsimus on selles, kas inimesed on niivõrd vihased tavapäraste poliitikute peale, kas midagi on Trumpi iseloomus, mis inimesi tema poole tõmbab, kas inimestele meeldib lihtsalt see, et ta ütleb poliitiliselt ebakorrektseid asju? Sest tõsi on see, et tema valijad on keskmisest enam rahulolematud praeguse olukorraga.

"Suur osa sellest on valijate rahulolematuse tõttu poliitikutega. Vabariiklastest poliitikud ütlesid, et kui me saame kongressi oma kontrolli alla, küll siis hakkavad asjad muutuma. Kuid midagi pole muutunud ja paljude nende valijate elud ei lähe kuidagi paremaks," hindas valimisstrateeg, Georg Washingtoni ülikooli õppejõud Gary Nordlinger.

Aga see rahulolematus ei suuda lõpuni selgitada Trumpi fenomeni, sest valijad on pidevalt rahuolematud poliitikutega.

"Ma olen näinud küsitlusi, mis näitavad, et Ameerika valijatel ei ole tavapärasest enam pahameelt. Nad ei ole eriliselt rahulolematud, alati on olnud mingi selline alatoon," kinnitas Blake.

Tuleb meeles pidada, et üldise avalikkuse hulgas on suhtumine Donald Trumpi erakordselt negatiivne, sel nädalal avalikustatud arvamusküsitluse järgi peavad lausa 67 protsenti ameeriklastest Trumpi ebameeldivaks. See aga ei paista Trumpi morjendavat, sest tema kampaania on paljude silmis pigem keskendunud just nimelt eelvalimiste võitmisele, mitte üldvalimistele.

Lapsesuu, kellele andestatakse

"Teised vabariiklased, kes presidendiks on kandideerinud, ei tee kampaaniat samamoodi, nad on alati ühe silmaga vaadanud üldvalimiste poole. Nad tahavad olla kindlad, et asjad, mida nad ütlevad eelvalimistel, ei tuleks neile kahjuks enne üldvalimisi. Donald Trump ei ole seadnud endale selliseid piiranguid
ja ta ütleb välja kõik, mis tal pähe tuleb," iseloomustas Blake.

"Paljudele meeldib see, et Trump on valmis välja ütlema seda, mis ta päriselt arvab. Ja see meeldib rohkem kui küsimus, kas nad on temaga päriselt nõus. Risk on alati olemas, kui sa räägid niivõrd palju kui Trump, et su väljaütlemised tekitavad sulle rohkem vastaseid ja ta on saanud hulga vastaseid juurde. Kuid paljudele see meeldib ja see ongi tasakaalu küsimus," arvas mõttekoja Heritage analüütik Genevieve Wood.

Trumpi väljaütlemistest rääkides: näiteks pärast Pariisi terrorirünnakut teatas Trump, et ükski moslem ei tohi Ameerika Ühendriikidesse siseneda. Kohe oma presidendikampaania alguses aga nimetas ta mehhiklastest sisserändajaid kriminaalideks ja vägistajateks.

Kõiki Trumpi väljaütlemisi ei jõua muidugi üles lugeda ja neid tuleb iga päevaga juurde. Iga teise poliitiku puhul oleksid taolised tsitaadid lõpetanud nende kampaania juba ammu, kuid Donald Trumpi poolehoidjaid need ei morjenda ning viimasel ajal on ka tema kampaaniaüritustel tekkinud kähmlusi meeleavaldajate ja poolehoidjate vahel.

Sisuliselt paistab, et vabariiklaste erakond ja nende valijad on üha enam Donald Trumpiga ühel meelel ning temast saab üha suurema tõenäosusega vabariiklaste ametlik presidendikandidaat. Kas aga ka president? Kõige lihtsama vastuse sellele küsimusele andis jaanuaris toimunud mõttekoja arutlusel aastakümneid USA poliitikat vaadelnud analüütik Charles Cook.

"Küsimus on selles, kas meie, kes me jälgime poliitikat lähedalt, kas kõik, mida me kunagi oleme teadnud poliitikast on sel aastal vale. Kõik. 100 protsenti. Mina panustaks sellele, et päris nii ei lähe. See aasta tuleb teistsugune, tuleb veidi imelik, siin tulevad mängu omamoodi dünaamikad. Aga, et Donald Trump võidaks valimised, see tähendaks, et 100 protsenti kõigest, mida me teame, või teadsime enne neid valimisi, oleks vale," tõdes Cook.

 

 

Toimetaja: Merilin Pärli



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: