Laevaomanikud: naabrite parem maksussüsteem röövib Eesti SKP-lt 3% ({{commentsTotal}})

Eesti riigi lipu all ei sõida juba paar viimast aastat mitte ühtegi suurt kaubalaeva, mistõttu jääb riigil maksudena saamata sadu miljoneid eurosid. Merendussektor ootab poliitikutelt otsustavaid samme, et tõsta Eesti merendusvaldkond teiste riikidega konkurentsivõimeliseks.

1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva. 2001. aastal oli Eesti laevaregistrisse kantud Eesti lipu all seilavaid suuri kaubalaevu ehk üle 500 brutotonnaažiga aluseid 33, 2004. aastal 17 ja järgnevatel aastatel langes laevade arv veelgi. Viimased paar aastat ei ole registris aga mitte ühtegi Eesti lipu all sõitvat kaubalaeva.

Mõne teise riigi lipu all sõidab Eesti päritolu laevu umbes 60. Peamine põhjus on ebasoodne maksukeskkond. 2011. aastast otsib lahendust majandusministeeriumi juures koos käiv laevanduse konkurentsivõime töögrupp, mis on teinud ka oma ettepanekud.

Eesti Laevaomanike liidu peasekretär Enn Kreemi sõnul on kõigis Eestit ümbritsevates naaberriikides parem maksusüsteem.

"Teiseks laeva registrid, nende registreerimine. Kolmandaks merendusettevõtetele tulumaksu kaotamine," loetles Kreem välismaiste regulatsioonide eeliseid. Näiteks on teistel riikidel säilinud tonnaažimaks, mis on Kreemi hinnangul tunduvalt tõhusam ja lihtsam. Samuti on paremini reguleeritud laevaregistrid ja välismaiste meremeestesse puutuv.

Laevanduse konkurentsivõime töögrupi arvates võiks laevaomanikul olla valikuvõimalus, kas ta tahab maksta ettevõtte tulumaksu või tonnaažimaksu, mis ei sõltu laevaga teenitavast tulust. Maksumuudatuste tegemine on aga poliitiline otsus.

Sven Sester teatas riigikogus, et maksumeetmete kehtestamiseks peaks lisaks eesmärgile läbi mõtlema ka selle, kas ühe sektori eelistoetamine on õigustatud.

"Maksusoodustuste kehtestamine peab olema selgelt eesmärgistatud ning peab olema veenvalt põhjendatud, miks just maksumeede on kõige sobilikum viis eesmärgi saavutamiseks. Kuna ühele sektorile antavate maksusoodustuste kulu kandub kaudselt üle teistele sektoritele ja maksumaksjatele, siis peab nende kehtestamine olema läbimõeldud," sõnas ta. 

Tulu, mis jääb Eestil saamata, kui kaubalaevu meie registrites ei ole, ulatub sadadesse miljonitesse.

Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas hindas, et 50 kuni 100 laeva pealt võiks makse laekuda umbes kolme protsendi SKP väärtuses.

"Teine teema on seotud meremeestega. Kahjuks olemasolev maksusüsteem ei motiveeri Eesti meremehi maksma makse Eestis," selgitas ta. "Eesti riigipensioni saavad nad nii või naa. See tähendab, et nad avaldavad Eesti maksusüsteemile jätkuvalt koormust, kuid samas siia ei panusta," sõnas Arikas.

Toimetaja: Greete Palmiste



Lunavararünnak.Lunavararünnak.
Maailmas levib ulatuslik lunavararünnak

Mitmed suurfirmad üle maailma on teatanud lunarahanõudega küberrünnakust, alguses levis viirus Euroopas, kuid juba on teateid ka USA ettevõtetest. RIA andmetel ei ole Eestit rünne esialgu tabanud.

Uuendatud: 21:11 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics