Laevaomanikud: naabrite parem maksussüsteem röövib Eesti SKP-lt 3% ({{commentsTotal}})

Eesti riigi lipu all ei sõida juba paar viimast aastat mitte ühtegi suurt kaubalaeva, mistõttu jääb riigil maksudena saamata sadu miljoneid eurosid. Merendussektor ootab poliitikutelt otsustavaid samme, et tõsta Eesti merendusvaldkond teiste riikidega konkurentsivõimeliseks.

1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva. 2001. aastal oli Eesti laevaregistrisse kantud Eesti lipu all seilavaid suuri kaubalaevu ehk üle 500 brutotonnaažiga aluseid 33, 2004. aastal 17 ja järgnevatel aastatel langes laevade arv veelgi. Viimased paar aastat ei ole registris aga mitte ühtegi Eesti lipu all sõitvat kaubalaeva.

Mõne teise riigi lipu all sõidab Eesti päritolu laevu umbes 60. Peamine põhjus on ebasoodne maksukeskkond. 2011. aastast otsib lahendust majandusministeeriumi juures koos käiv laevanduse konkurentsivõime töögrupp, mis on teinud ka oma ettepanekud.

Eesti Laevaomanike liidu peasekretär Enn Kreemi sõnul on kõigis Eestit ümbritsevates naaberriikides parem maksusüsteem.

"Teiseks laeva registrid, nende registreerimine. Kolmandaks merendusettevõtetele tulumaksu kaotamine," loetles Kreem välismaiste regulatsioonide eeliseid. Näiteks on teistel riikidel säilinud tonnaažimaks, mis on Kreemi hinnangul tunduvalt tõhusam ja lihtsam. Samuti on paremini reguleeritud laevaregistrid ja välismaiste meremeestesse puutuv.

Laevanduse konkurentsivõime töögrupi arvates võiks laevaomanikul olla valikuvõimalus, kas ta tahab maksta ettevõtte tulumaksu või tonnaažimaksu, mis ei sõltu laevaga teenitavast tulust. Maksumuudatuste tegemine on aga poliitiline otsus.

Sven Sester teatas riigikogus, et maksumeetmete kehtestamiseks peaks lisaks eesmärgile läbi mõtlema ka selle, kas ühe sektori eelistoetamine on õigustatud.

"Maksusoodustuste kehtestamine peab olema selgelt eesmärgistatud ning peab olema veenvalt põhjendatud, miks just maksumeede on kõige sobilikum viis eesmärgi saavutamiseks. Kuna ühele sektorile antavate maksusoodustuste kulu kandub kaudselt üle teistele sektoritele ja maksumaksjatele, siis peab nende kehtestamine olema läbimõeldud," sõnas ta. 

Tulu, mis jääb Eestil saamata, kui kaubalaevu meie registrites ei ole, ulatub sadadesse miljonitesse.

Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas hindas, et 50 kuni 100 laeva pealt võiks makse laekuda umbes kolme protsendi SKP väärtuses.

"Teine teema on seotud meremeestega. Kahjuks olemasolev maksusüsteem ei motiveeri Eesti meremehi maksma makse Eestis," selgitas ta. "Eesti riigipensioni saavad nad nii või naa. See tähendab, et nad avaldavad Eesti maksusüsteemile jätkuvalt koormust, kuid samas siia ei panusta," sõnas Arikas.

Toimetaja: Greete Palmiste



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.