Laevaomanikud: naabrite parem maksussüsteem röövib Eesti SKP-lt 3% ({{commentsTotal}})

Eesti riigi lipu all ei sõida juba paar viimast aastat mitte ühtegi suurt kaubalaeva, mistõttu jääb riigil maksudena saamata sadu miljoneid eurosid. Merendussektor ootab poliitikutelt otsustavaid samme, et tõsta Eesti merendusvaldkond teiste riikidega konkurentsivõimeliseks.

1990. aastate alguses sõitis Eesti lipu all pea sada kaubalaeva. 2001. aastal oli Eesti laevaregistrisse kantud Eesti lipu all seilavaid suuri kaubalaevu ehk üle 500 brutotonnaažiga aluseid 33, 2004. aastal 17 ja järgnevatel aastatel langes laevade arv veelgi. Viimased paar aastat ei ole registris aga mitte ühtegi Eesti lipu all sõitvat kaubalaeva.

Mõne teise riigi lipu all sõidab Eesti päritolu laevu umbes 60. Peamine põhjus on ebasoodne maksukeskkond. 2011. aastast otsib lahendust majandusministeeriumi juures koos käiv laevanduse konkurentsivõime töögrupp, mis on teinud ka oma ettepanekud.

Eesti Laevaomanike liidu peasekretär Enn Kreemi sõnul on kõigis Eestit ümbritsevates naaberriikides parem maksusüsteem.

"Teiseks laeva registrid, nende registreerimine. Kolmandaks merendusettevõtetele tulumaksu kaotamine," loetles Kreem välismaiste regulatsioonide eeliseid. Näiteks on teistel riikidel säilinud tonnaažimaks, mis on Kreemi hinnangul tunduvalt tõhusam ja lihtsam. Samuti on paremini reguleeritud laevaregistrid ja välismaiste meremeestesse puutuv.

Laevanduse konkurentsivõime töögrupi arvates võiks laevaomanikul olla valikuvõimalus, kas ta tahab maksta ettevõtte tulumaksu või tonnaažimaksu, mis ei sõltu laevaga teenitavast tulust. Maksumuudatuste tegemine on aga poliitiline otsus.

Sven Sester teatas riigikogus, et maksumeetmete kehtestamiseks peaks lisaks eesmärgile läbi mõtlema ka selle, kas ühe sektori eelistoetamine on õigustatud.

"Maksusoodustuste kehtestamine peab olema selgelt eesmärgistatud ning peab olema veenvalt põhjendatud, miks just maksumeede on kõige sobilikum viis eesmärgi saavutamiseks. Kuna ühele sektorile antavate maksusoodustuste kulu kandub kaudselt üle teistele sektoritele ja maksumaksjatele, siis peab nende kehtestamine olema läbimõeldud," sõnas ta. 

Tulu, mis jääb Eestil saamata, kui kaubalaevu meie registrites ei ole, ulatub sadadesse miljonitesse.

Veeteede ameti peadirektor Rene Arikas hindas, et 50 kuni 100 laeva pealt võiks makse laekuda umbes kolme protsendi SKP väärtuses.

"Teine teema on seotud meremeestega. Kahjuks olemasolev maksusüsteem ei motiveeri Eesti meremehi maksma makse Eestis," selgitas ta. "Eesti riigipensioni saavad nad nii või naa. See tähendab, et nad avaldavad Eesti maksusüsteemile jätkuvalt koormust, kuid samas siia ei panusta," sõnas Arikas.

Toimetaja: Greete Palmiste



"Hommik Anuga" pühapäeval, 22. oktoobril

Taavi Kotka: avalikku sektorit ootab ees raputus

IT-visionäär Taavi Kotka sõnul on rikkama riigi jaoks tarvis rohkem inimesi, kes on seotud meie majandusega. Avalikku sektorit ootab tema hinnangul ees raputus, mida eestlased võiksid pioneerina juhtida, mitte kõrvalt pealt vaadata.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: