Pankrottide arv langes mullu kriisieelsele tasemele ({{commentsTotal}})

{{1458045049000 | amCalendar}}

Eelmisel aastal kuulutati Eestis välja 386 maksejõuetust, millest 376 äriühingutele, 9 mittetulundusühingutele ja 1 sihtasutusele, selgus Krediidiinfo uuringust. Krediidiinfo juhi Alar Jägeri sõnul on turul stagnatsioon.

Krediidiinfo on pankrotiuuringuid koostanud alates 2000. aastast ning 16 aasta jooksul on pankrottide arv lainetena nii kasvanud kui ka kahanenud, saavutades tipptaseme 2009. aastal ülemaailmse majanduskriisi tagajärjel. Alates 2010. aastast on pankrottide arv pidevalt kahanenud. 2011. aastal kukkus pankrottide arv 40 protsenti, 2012. aastal 20 protsenti. Mullu saavutas pankrotistumine kriisieelse madala taseme ehk alla 2 ettevõtte 1000 kohta.

Krediidiinfo prognoosi kohaselt jätkub ka käesoleval aastal pankrottide taseme stabiilne langemine.

Krediidiinfo käsitles oma uuringus täpsemalt vaid äriühinguid ning pankrotistunud ettevõttena neid, millele kuulutati välja pankrot ja määrati pankrotihaldur, kui ka ettevõtteid, mille pankrot rauges või millele pankrotti välja ei kuulutatud ning mis lähevad ajutise pankrotihalduri poolt lihtsalt likvideerimisele.

376-st äriühingust 147-l juhul kuulutati mullu välja pankrot ning 229 juhul pankrotti välja ei kuulutatud ja ettevõte läks likvideerimisele, kuna kohtu hinnangul oli ettevõtte varade tase nii madal, et see ei oleks katnud pankrotiprotsessi kulusid.

Pankrotistunud äriühingute arv 2015. aastal kahanes 52 ettevõtte võrra ehk 12 protsenti võrreldes 6,8-protsendilise kahanemisdega 2014. aastal.

Tänavuse aasta esimese kahe kuu jooksul registreeriti 50 pankrotiteadet, mullu samal ajal 59 ja 2014. aastal 78 pankrotiteadet. Seega on pankrottide arv selle aasta kahe kuu jooksul võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahanenud rohkem kui 15 protsenti.

376-st mullu pankrotistunud äriühingust 349 olid osaühingud, 22 aktsiaseltsid, 1 tulundusühistu, 1 täisühing ja 3 usaldusühingut.

Kokku kanti eelmisel aastal äriregistrisse 18 328 uut äriühingut, mida on 6,2 protsenti rohkem kui 2014. aastal. Registrist kustutati 10 242 äriühingut, sealhulgas läks sundlikvideerimisele 6393 äriühingut. Registreeritud äriühingute koguarv kasvas aga 4,8 protsenti võrreldes 2014. aasta 7,4 protsendi ja 2013. aasta 9,3 protsendiga.

2015. aastal esines enim pankrotte (53%) üliväikeste ja väikeste ettevõtete hulgas, mille aastane müügitulu jäi alla poole miljoni euro.

Pankrottide arv 1000 ettevõtte kohta on langenud 13 maakonnas ja kasvanud 2 maakonnas. Enim kasvas näitaja Läänemaal. Kasv toimus ka Hiiumaal. Kõrgeima pankrotistumise tasemega maakond on endiselt Raplamaa, millele järgnesid keskmisest kõrgema pankrotistumise tasemega Pärnu-, Tartu-, Harju-, Põlva- ja Ida-Virumaa. Madalaima pankrotistumise tasemega maakonnad olid Jõgeva-, Võru- ja Saaremaa.

Keskmiselt pankrotistus 2015. aastal 1,9 ettevõtet 1000 ettevõtte kohta ehk iga 536. ettevõte (aasta varem iga 455. ja 2013. aastal iga 390. ettevõte).

2015. aastal jagunes pankrotistumine tegevusalati selliselt, et kolm kõrgeima pankrotistumisega valdkonda olid: majutus-toitlustus, ehitus ja töötlev tööstus. Keskmisest kõrgem pankrotistumise tase oli ka hulgi- ja jaemüügi tegevusalal. Pankrottide tase tegevusalas kasvas ehituses ja finantskindlustustegevuses.

2015. aastal ei pankrotistunud üldse ettevõtteid mäetööstuses, elektrienergia-, gaasi-, veevarustuses ja jäätmekäitluses ning avalikus halduses ja riigikaitses. Suurima pankrotistumise tasemega valdkonnad on juba aastaid olnud samad.

Jäger: turul on stagnatsioon

Krediidiinfo juhi Alar Jägeri selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et kuigi maksejõuetute ettevõtete arv langeb, ei tähenda see, et majandusolukord on hea.

"Turul on stagnatsioon - ettevõtted ei otsi agressiivselt uusi kliente, ei laiene ja ei investeeri. Sellises olukorras võetakse riske vähe ja vastavalt sellele tekib võlgnevusi vähe ja pankrotte vähe," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: