Ville Jehe: riigikogu ei tellinud Arengufondilt kordagi arenguseiret ({{commentsTotal}})

Riigikogu majanduskomisjon otsustas täna, et Arengufond pannakse kinni. Majanduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (RE) kinnitas, et pole rahul Arengufondi senise seiretegevusega. Fondi nõukogu esimehe Ville Jehe sõnul pole riigikogu kordagi arenguseiret tellinud.

Arengufond asutati aastal 2006 ja selle peamisteks ülesanneteks sai investeerida perspektiivikatesse ettevõtetesse ja analüüsida majandust ehk teostada seiret, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Majandusministeerium alustas Arengufondi tükeldamisega juba enne tänast. Nimelt oli teada, et Arengufondi investeerimisfirma SmartCap ja idufirmade programmi Startup Estonia viiakse Kredexi alla.

Pärast seda jäi Arengufondile alles vaid seire ehk analüüsitegevus. Täna otsustas riigikogu majanduskomisjon, et ainult majandusseirega tegeleval Arengufondil tulevikku pole.

"Võib-olla see on üks neid põhjusi või ka märkusi Arengufondi aadressil, et me senise seiretegevusega ei ole rahul. Tegelikult seiretegevust tuleb olulisel määral tõhustada võrreldes sellega, kuidas seda täna on tehtud. Ja majanduskomisjon tegi ka selle põhimõttelise otsuse, et luua seireüksus riigikogu juurde," rääkis Kivimägi.

Algse idee järgi pidi riigikogu olema see, kes Arengufondilt tulevikku vaatavat analüüsi ehk arenguseiret tellib. Arengufondi nõukogu esimehe Ville Jehe sõnul pole seda kordagi juhtunud, mistõttu on positiivne, et seireüksus parlamenti kolitakse.

"Me ei ole proovinud sellist seiret Eestis tegelikult teha. Arengufond tegi seda ise oma paremal äranägemisel. Aga Riigikogu seda tellinud ei ole. Ja täna nähakse, et see võiks hakata toimima just selliselt. Siin on raske riigikogule midagi ette heita. Nad peavadki seda ise otsustama. Kõige positiivsem on see, et riigikogu on jõudnud ühesele seisukohale, et seiret on vaja," rääkis Jehe.

Nii Ville Jehe kui ka Arengufondi esimene juht Ott Pärna kinnitavad, et investeerimistegevuse osas saab organisatsioonile hindeks anda vaid kiitustega viie. Arengufondi toega on algus pandud sellistele ettevõtetele nagu SmartPost, maailma suurim insenerfirma GrabCad või mobiilset parkimist maailma viiv Now Innovations.

Ka Pärna sõnul oli Arengufondi seiretegevus tugev ja loodetavasti jõuab see tulevikus seadusloomele lähemale.

"See, et Arengufond tehti algselt avalik-õiguslikuna, et ta polnud ühegi ministeeriumi oma, oli kindlasti õige. Sellele, et viia ta otsustele veelgi lähemale, kui tulemus ei ole mitte selle muutmine väikeseks analüüsikojaks, vaid tõesti on selle valdkonna tähtsustamine, strateegilisemaks muutmine, siis sellele ma kirjutan alla," selgitas Pärna.

Arengufondiseaduse kehtetuks tunnistamine peaks majanduskomisjoni juhi Toomas Kivimäe lõpule jõudma veel kevadise istungijärgu jooksul ja riigikogu kantselei juures võiks uus majandusseire üksus tööd alustada veel enne talve.

Toimetaja: Merili Nael



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: