Arst: inimene võiks päevas vett juua kuni 4 klaasi
Erakorralise meditsiini arst Lilian Lääts ütles, et üle kolme-nelja klaasi päevas pole inimesel vaja vett juua.
"Inimorganismi vee vajadus ööpäevas on keskmiselt 2,5 liitrit ja segatoiduline inimene saab toidust kätte kuskil 1,2-1,3 liitrit. Lisaks toodab organism ise vett kuskil 0,3-0,4 liitrit ööpäevas. Lisavee joomise vajadus on kuskil 3-4 klaasi päevas," ütles Lääts "Terevisioonis".
Ta tõi erandina välja kohvijoojad ja alkohoolikud, sest mõlemad tarbivad aineid, mis viivad vett organismist välja.
Lääts märkis, et vett ei ole mõtet väga palju juua, sest mõningate haiguste, näiteks südamepuudulikkuse puhul on see isegi ohtlik, sest südamele tekib liigne koormus.
Samas lisas ta, et nii palju ei ole vett võimalik juua, et see ohtlikuks muutuks. "Inimorganism on nii hästi ehitatud, et kõik liigne viiakse välja. Aga ei ole mõtet oma organismi koormata lihtsalt sellega, et anda talle rohkem tööd, sellega, et ta peab liigselt väljutama hakkama."
Erinevatest mineraale sisaldavatest pudelivetest rääkides ütles ta, et normaalne, segatoiduline tasakaalustatult toituv ja tervislike eluviisidega inimene ei peaks saama mingisuguse mineraalaine defitsiiti oma elus.
"Kui on olnud intensiivne lihastöö, siis võiks olla naatriumit, kaaliumit ja magneesiumit seal rohkem. Naatriumirikkad veed on need, mille pudeli peale on kirjutatud, et naatriumit on seal rohkem kui 200 milligrammi liitris," rääkis ta.
"Rasedat võiksid rohkem magneesiumi sisaldusega vett juua. Noorukid ja menopausis naised, kellel, keda võib hakata ohustama luuhõrenemine, peaksid jooma vett, kus on kaltsiumit rohkem.
Kõrge soola sisaldusega mineraalveed peaksid tema sõnul olema pigem abivahendid soola kadude taastamisel. "Seda ei tohiks tarbida rohkem kui kaks klaasitäit päevas, et mitte elektrolüütide tasakaalu organismis paigast ära viia," sõnas Lääts.
Eesti kraanivesi on Läätse sõnul kindlate kvaliteedinormide järgi paika pandud ja seda võib muretult juua igal pool.
Toimetaja: Aleksander Krjukov