Arst: inimene võiks päevas vett juua kuni 4 klaasi ({{commentsTotal}})

Erakorralise meditsiini arst Lilian Lääts ütles, et üle kolme-nelja klaasi päevas pole inimesel vaja vett juua.

"Inimorganismi vee vajadus ööpäevas on keskmiselt 2,5 liitrit ja segatoiduline inimene saab toidust kätte kuskil 1,2-1,3 liitrit. Lisaks toodab organism ise vett kuskil 0,3-0,4 liitrit ööpäevas. Lisavee joomise vajadus on kuskil 3-4 klaasi päevas," ütles Lääts "Terevisioonis".

Ta tõi erandina välja kohvijoojad ja alkohoolikud, sest mõlemad tarbivad aineid, mis viivad vett organismist välja.

Lääts märkis, et vett ei ole mõtet väga palju juua, sest mõningate haiguste, näiteks südamepuudulikkuse puhul on see isegi ohtlik, sest südamele tekib liigne koormus.

Samas lisas ta, et nii palju ei ole vett võimalik juua, et see ohtlikuks muutuks. "Inimorganism on nii hästi ehitatud, et kõik liigne viiakse välja. Aga ei ole mõtet oma organismi koormata lihtsalt sellega, et anda talle rohkem tööd, sellega, et ta peab liigselt väljutama hakkama."

Erinevatest mineraale sisaldavatest pudelivetest rääkides ütles ta, et normaalne, segatoiduline tasakaalustatult toituv ja tervislike eluviisidega inimene ei peaks saama mingisuguse mineraalaine defitsiiti oma elus.

"Kui on olnud intensiivne lihastöö, siis võiks olla naatriumit, kaaliumit ja magneesiumit seal rohkem. Naatriumirikkad veed on need, mille pudeli peale on kirjutatud, et naatriumit on seal rohkem kui 200 milligrammi liitris," rääkis ta.

"Rasedat võiksid rohkem magneesiumi sisaldusega vett juua. Noorukid ja menopausis naised, kellel, keda võib hakata ohustama luuhõrenemine, peaksid jooma vett, kus on kaltsiumit rohkem.

Kõrge soola sisaldusega mineraalveed peaksid tema sõnul olema pigem abivahendid soola kadude taastamisel. "Seda ei tohiks tarbida rohkem kui kaks klaasitäit päevas, et mitte elektrolüütide tasakaalu organismis paigast ära viia," sõnas Lääts.

Eesti kraanivesi on Läätse sõnul kindlate kvaliteedinormide järgi paika pandud ja seda võib muretult juua igal pool.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.Venemaa koondislased 2014. aasta MM-il enne mängu Alžeeriaga.

2014. aasta MM-il mänginud Venemaa jalgpallikoondisel lasub dopingukahtlus

Venemaa sporti on tabanud järjekordne dopinguskandaal, nüüd on kahtluse all kogu 2014. aasta MM-il mänginud jalgpallikoondis.

85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.85% teadusrahast kulutatakse prioriteetsetes valdkondades.

Eesti teadlased on EL-i raha taotlemisel Euroopas 3. kohal

Euroopa Liit jagab teadlastele raha programmi kaudu, mis kannab nime Horisont 2020 ning Eesti teadlased on selles viimasel kolmel aastal olnud väga edukad: ühtekokku on Eesti teadusprojektid saanud üle 72,6 miljoni euro.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Viljandimaal hukkus maastikusõidukiga ümber läinud nooruk

Viljandimaal hukkus laupäeval maastikusõidukiga ümber läinud nooruk.

Ott TänakOtt Tänak

Tänak eesootavast Poola etapist: see on sõitjate ralli

Autoralli MM-sari jätkub järgmisel nädalavahetusel Poolas, millele Sardiinias võiduarve avanud Fordi piloot Ott Tänak läheb vastu lootusrikkalt.

Jogurtid.Jogurtid.
Magusamaks tõstab jogurti hinda üle 40 protsendi

Kuigi algul oli plaanis suhkrumaks panna peale vaid limonaadidele, siis esmaspäeval riigikogus vastu võetud magustatud jookide seaduses on kirjas ka piimatooted ja täismahlad.

Uuendatud: 19:03 
Meeleavaldajad Haaberstis.Meeleavaldajad Haaberstis.
Muinsuskaitseamet riigikogule: Haabersti paju pole püha puu

Muinsuskaitseamet teatas ametlikus vastuses Haabersti paju kaitsele asunud riigikogu liikmetele, et puu ei vaja riikliku kaitse alla võtmist ning Õismäe elamurajooni pole põhjust miljööväärtusliku alana käsitleda.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Politsei paigaldas pealinna taskuvaraste eest hoiatavad märgised

Kolmapäeva hommikul paigaldasid Kesklinna politseijaoskonna konstaablid koos Tallinna Kesklinna valitsuse esindajaga vanalinna tänavatele märgised, mis hoiatavad taskuvaraste eest.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema