Arst: inimene võiks päevas vett juua kuni 4 klaasi ({{commentsTotal}})

Erakorralise meditsiini arst Lilian Lääts ütles, et üle kolme-nelja klaasi päevas pole inimesel vaja vett juua.

"Inimorganismi vee vajadus ööpäevas on keskmiselt 2,5 liitrit ja segatoiduline inimene saab toidust kätte kuskil 1,2-1,3 liitrit. Lisaks toodab organism ise vett kuskil 0,3-0,4 liitrit ööpäevas. Lisavee joomise vajadus on kuskil 3-4 klaasi päevas," ütles Lääts "Terevisioonis".

Ta tõi erandina välja kohvijoojad ja alkohoolikud, sest mõlemad tarbivad aineid, mis viivad vett organismist välja.

Lääts märkis, et vett ei ole mõtet väga palju juua, sest mõningate haiguste, näiteks südamepuudulikkuse puhul on see isegi ohtlik, sest südamele tekib liigne koormus.

Samas lisas ta, et nii palju ei ole vett võimalik juua, et see ohtlikuks muutuks. "Inimorganism on nii hästi ehitatud, et kõik liigne viiakse välja. Aga ei ole mõtet oma organismi koormata lihtsalt sellega, et anda talle rohkem tööd, sellega, et ta peab liigselt väljutama hakkama."

Erinevatest mineraale sisaldavatest pudelivetest rääkides ütles ta, et normaalne, segatoiduline tasakaalustatult toituv ja tervislike eluviisidega inimene ei peaks saama mingisuguse mineraalaine defitsiiti oma elus.

"Kui on olnud intensiivne lihastöö, siis võiks olla naatriumit, kaaliumit ja magneesiumit seal rohkem. Naatriumirikkad veed on need, mille pudeli peale on kirjutatud, et naatriumit on seal rohkem kui 200 milligrammi liitris," rääkis ta.

"Rasedat võiksid rohkem magneesiumi sisaldusega vett juua. Noorukid ja menopausis naised, kellel, keda võib hakata ohustama luuhõrenemine, peaksid jooma vett, kus on kaltsiumit rohkem.

Kõrge soola sisaldusega mineraalveed peaksid tema sõnul olema pigem abivahendid soola kadude taastamisel. "Seda ei tohiks tarbida rohkem kui kaks klaasitäit päevas, et mitte elektrolüütide tasakaalu organismis paigast ära viia," sõnas Lääts.

Eesti kraanivesi on Läätse sõnul kindlate kvaliteedinormide järgi paika pandud ja seda võib muretult juua igal pool.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: