Eestis terendab lauge kasv ja väiksem võlakoormus ({{commentsTotal}})

2016. aasta majanduskasv jääb Eestis kahe protsendi ulatusse, kõige enam pidurdab kasvu muutuv eksporditurg. Teisalt on majanduse põhinäitajad head, sest valitsuse võlakoormus on väike, välisvõlg on langenud ning siinsete laenude kvaliteet on hea, selgus Nordea majandusprognoosist.

Majandusprognoosi Economic Outlook hindas maailma majanduskasvu väljavaate detsembris prognoositust märkimisväärselt nõrgemaks. "Globaalmajanduse riskide tõttu alandasime euroala kasvuväljavaadet, seda hoolimata madalatest toornafta hindadest," seisab teates.

Eesti väiksem investeeringunõudlus ja kasvavad säästud tõid kaasa jooksevkonto rekordilise ülejäägi ca kaks protsenti SKTst.

Eesti eksportturgude taastumine kujuneb möödunud aasta lõpus prognoositust aeglasemaks ning maailmamajanduse nõrgenemise tõttu ei ole laiemapõhjalist kasvu ka enne järgmist aastat oodata.

Eesti jaoks oluline eksporditurg- euroala majandus- kasvab käesoleval aastal kõigest 1,3 protsendipunkti, see on 0,4 protsendipunkti varem oodatust vähem. ”Eesti eksporditulude kasv sõltub üha rohkem ettevõtete tegevushaarde laiendamisest stabiilsema kasvu ja kõrgema elatustasemega Euroopa eksporditurgudele,” ütles Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Ta selgitas, et pikemas perspektiivis on oodata ekspordihindade tõusu, sest turgudel on märgata tootearenduses ja allhanke ahelates mitmekesistamist. Viimastes toimub nihe kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste suunas. "Tehnoloogia, IKT ja muude teadusmahukate sektorite osakaal peab olulisel määral kasvama,” kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Eesti majanduse profiil

Eesti kaubaekspordis küündis Venemaa osakaal selle aasta jaanuaris kõigest 4,3 protsendini. Samas on 44 protsenti ekspordist suunatud just Põhjamaadesse. Lisaks lähinaabritele on kasvanud Eesti eksport Suurbritanniasse ja Saksamaale.

Eesti majandust iseloomustab madal riigivõlg, kahanenud välisvõlgnevus ja pankade krediidiportfellide kõrge kvaliteet. Eesti on eelistanud sisemajandust mitte stimuleerida ja seetõttu on valitsussektori võlg püsinud stabiilne (erinevalt euroalast) ja langenud alla kümne protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Lisaks on erasektori säästud viinud välisvõla vähenemisele.

“Eesti majanduskasv on püsinud nõrk, kuid see-eest ei ole majanduse võlakoormus kasvanud. Alates 2009. aastast on euroala riigivõla tase kasvanud 16 protsendipunkti võrra 93 protsendini SKT-st. Euroala võlataseme kasv on olnud neli korda suurem kui Eestis," märkis Palm.

Eesti vajab enam investeeringuid

”Lisaks on tugevnenud majapidamiste finantsseis – hoiuste mahu kasv ületab jätkuvalt laenumahtude kasvu ja laenude hea kvaliteet soodustab investeeringute taastumist kui eksport kasvule pöördub. Halbade laenude osakaal on langenud rekordmadalale – 1,2 protsendini, ” ütles Palm.

Eesti majanduskasv tugineb täna eratarbimisele ning püsib seega heitlik. Ekspordipotentsiaali arendamiseks on vaja elavdada investeeringuid. Esimesest kuni kolmanda kvartalini 2015 moodustas kapitali kogumahutus kõigest 24 protsenti SKT-st, euroala sama näitaja oli 19,5 protsenti.

”Kahe protsendipunkti võrra pikaajalisele keskmisele alla jääv investeeringute tase on majanduse jaoks, mis soovib Euroopa keskmisele läheneda, ebapiisav, ” kommenteeris Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm. Tagasihoidlikum investeeringute maht on seotud osaliselt laonduse ja veonduse ning energeetikasektoriga, kus lõppesid suured taristu investeeringuprojektid.

Põhjamaade ja Baltikumi majanduse väljavaated

Balti riikide kasv on välisturgude mõju tõttu aeglasem. Läti majandust veab eratarbimine ja valitsussektori lõpptarbimiskulutused. Eratarbimist toetab jõuline reaalpalga kasv (7,4 protsenti 2015). Leedu majandus oleks ilma Venemaa sanktsioonide mõjuta kasvanud ca neli protsenti (Venemaa mõju 2,6 protsenti SKT-st). Majanduskasvu mootoriteks on jõuline eratarbimine ja investeeringud. Elamukinnisvara investeeringute maht püstitas rekordi.

Rootsi jõuline majanduskasv püsib laiapõhjaline, kasvu panustavad ekspordi kõrval üha rohkem investeeringud, samas kui energiasektor jahutab Norra majanduskasvu. Soome nõrka majanduskasvu veab sisenõudlus, seejuures ehitussektori toel on pöördunud investeeringud taas kasvule. Taani majanduse taastumine jätkub mõõdukas tempos. Sarnaselt teistele avatud majandustele mõjutab ekspordi väljavaadet globaalse majanduse ja kaubanduse kasvanud riskid.

Nordea Grupi Economic Outlooki koguülevaade.

Toimetaja: Greete Palmiste



Fotod ja video: soomuskool viis läbi esimesed CV9035 lahinglaskmised

1. jalaväebrigaadi soomuskool viis sel nädalal keskpolügoonil läbi esimesed jalaväe lahingumasina CV9035EE lahinglaskmised, millest võttis osa kakskümmend masinameeskonna kursusel õppivat Scoutspataljoni A-kompanii kaitseväelast.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.