Tööstusuuring: optimistlikud ettevõtted ootavad hädavajalikke investeeringuid ({{commentsTotal}})

Enam kui pool eesti tööstusettevõtetest proognoosib 2016. aastaks käibe kasvu ning suur hulk neist ka kasumlikkuse paranemist.

Swedbanki uuringust selgus, et käibe kasvuna näevad ettevõtjad ekspordi kasvu. Sihtriikidest on hinnatuimad Skandinaaviamaad, fookus on suunatud Rootsile, mida 40 protsenti uuringus osalejatest peavad olulisimaks sihtriigiks.

Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul on tööstus Eesti suurim majandussektor, mis annab tööd igale viiendale töötajale Eestis.

„Möödunud aasta oli tööstussektorile keeruline mitmete tagasilöökide tõttu nõudluses (elektroonika, keemia – ja naftatooted) kui ka välisturgudel (Venemaa),“ ütles Kirsimäe. „Seetõttu teeb rõõmu, et ettevõtjad näevad keerulistes oludes võimalusi käibe kasvatamiseks ja ambitsiooniks on kasvatada käesoleval aastal ekspordimahtusid kuus protsenti.“

Olukord tööjõuturul püsib Kirsimäe sõnul muutusteta: „Tööjõupuudust tunnetab arengut piirava tegurina 42 protsenti ettevõtetest. Enim tuntakse puudus spetsialistidest. Järjest enam oodatakse tööstusesse hea tehnilise taibu ja arvutioskusega töötajaid. Eelnevatel aastatel teostatud efektiivsusinvesteeringud on vähendanud nõudlust lihtsamate töörollide järele – see tendents jätkub.“

Palgakasvu tempo on viimastel aastatel olnud tööstuses kiire – 2015. aastal kasvas tööstuses keskmine palk pea kuus protsenti. 2016. aastal plaanivad tööstusettevõtted palkade kasvu keskmiselt kolm protsenti.

Kirsimäe rõhutas, et tööjõukulude kasv kombineerituna tõsise konkurentsiga uutel turgudel on tekitanud vajaduse investeeringute suurendamiseks, et murda kasumlikkuse languse trendi.

„Ettevõtete bilansid on tugevad ning investeeringute teostamisel on abiks jätkuvalt madalad intressimäärad ja varade hinnad – see vähendab investeeringute tasuvusaega,“ ütles Kirsimäe. „Alla viieaastase tasuvusajaga projektid on mõistlik kohe ette võtta, sest rahvusvahelises konkurentsis leiavad samad kokkuhoiu või väärtuse kasvatamise võimalused üles ka konkurendid.“

Tööstusettevõte AS Favor näeb oma lähiaastate tulevikku tihedamas koostöös partneritega, et liikuda keerukamate ja suurema lisandväärtusega toodete ja koostude poole. Favor on üks suuremaid õhukese lehtmetalli töötlemisele spetsialiseerunud ettevõtteid Eestis. Aastas töödeldakse ligi 27 000 tonni erinevaid lehtmaterjale.

Ettevõtte juht Mart Proos ütles, et konkurentsis püsimiseks tuleb pidevalt tootlikkust kasvatada, investeerida tootmise automatiseerimisse ja laiendada kompetentside valikut. „Panustame väga palju arendustegevusse ja koolitame pidevalt oma töötajaid,“ sõnas Proos. 

Uuringus osales sel aastal 370 ettevõtet, kes nii käibe kui töötajate arvu osas moodustavad ca kolmandik kogu töötlevast tööstusest. Uuring keskendub ettevõtjate prognooside kaardistamisele käibe, kasumlikkuse, ekspordi, investeeringute ja tööjõuga seonduvatel teemadel.

Toimetaja: Greete Palmiste



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: