Pagulasabi: pagulasseadus on rahvusvahelise õigusega vastuolus ({{commentsTotal}})

{{1458134401000 | amCalendar}}

Riigikogu kiitis täna lõpphääletusel heaks Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatused. MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Eero Jansoni sõnul on pagulasseadus aga vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Jansoni arvates on pagulasseaduse mitmed sätted vastuolus rahvusvahelise õiguse ja nende Euroopa liidu direktiividega, millega sooviti seadus algselt kooskõlla viia. "Pagulasstaatuse andmine ja äravõtmine saab seisneda ainult selles, kas inimene vajab kaitset või mitte." Tema hinnangul ei tohiks otsust teha inimese kohanemiskoolitusel ja keeleõppel osalemise või mitteosalemise alusel.

Samuti märkis Pagulasabi juht "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et huvitatud parlamendivälised organisatsioonid ei saanud anda seadusmuudatusele oma kommentaare.

"Härra Nutt on tänase päeva jooksul väitnud, et meil oli kaks kuud võimalik reageerida erakondade poolt suletud uste taga pakutud muudatustele, kuid tegelikult saime me võimaluse üks tööpäev enne põhiseaduskomisjoni istungit ehk eelmise nädala reedel ning komisjoni koosolek toimus selle nädala esmaspäeval," selgitas Janson. "Ilmselgelt ei suutnud me laupäeval reageerida, et kõik need vastuolud välja tuua," lisas ta.

Janson märkis ka, et Euroopa Komisjon on alustanud Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna riik ei suutnud kahe aasta jooksul pagulaspoliitikat seaduse tasemel EL-i direktiividega ühtlustada.

 

Loone: kodanikud ootavad selgust

Riigikogu keskfraktsiooni liikme Oudekki Loone arvates ei võta seadus arvesse tegelikku maailma.

"Meil ei ole metoodikat, kuidas õpetada eesti keelt võõrkeelena inimestele, kes võivad tulla kohtadest, kus nad ei ole kirjaoskajad, olukorras, kus me isegi oma pikaajalistele elanikele ei ole suutnud tagada korralikku, toimivat keeleõpet."

Loone sõnul tahavad kodanikud eeskätt selgust. "Kindlust selle kohta, milline on see maksimaalne arv inimesi, keda Eesti igal aastal vastu võtab. Ja seda me neile ei ütle."

Nutt: seadusmuudatus on selgelt suunatud EL-i programmides osalevatele pagulastele

Põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti hinnangul annavad seadusemuudatused Eestisse saabujatele kindla raamistiku ja loovad tingimused lõimumiseks Eesti ühiskonnaga. "Mida selgemad on riigi seisukohad, seda kindlamalt tunnevad end nii Eesti elanikud ja ka siia saabujad," leidis Nutt. Samas tunnistas Nutt "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et see seadus on annab tegevusraamistiku ainult neile, kes saabuvad Eestisse EL-i ümberpaigutamise või -asutamise raames.

"Nende pagulaste kohta, kes tulevad piirile, pole varasemad tingimused muutunud," toonitas Nutt.

Nuti sõnul ei ole rändekriisile kiiret lahendust, seetõttu tuleb arvestada, et rändesurve võib veelgi suureneda. "Tänaseks on sisserännet puudutavat seadusandlust hakanud üle vaatama enamik Euroopa riike. Eestis sisse viidavad seadusemuudatused juba arvestavad rändekriisi võimalike arengutega," ütles Nutt.

Lisaks kohustuslikule kohanemisprogrammile ja keeleõppele näeb seadus ette, et otsus varjupaigataotleja ümberpaigutamiseks või -asustamiseks Eestisse peab olema tehtud võimalikult kõrgel tasemel, valitsus on kohustatud kaasama otsustusprotsessi ka riigikogu.

Samas tõdes Nutt, et hetkel on veel teadmata, kuidas kohanemisprogramm hakkab välja nägema, sest tegevuskava on alles välja töötamisel. Seejuures rõhutas Nutt, et kui isik ei läbi kohanemisprogrammi ja näiteks ei omanda Eesti keelt, siis ei tähenda, et inimene saadetakse ohukoldesse tagasi, kuna seda keelab rahvusvaheline õigus.

 

Eestisse saabuvad ainult need põgenikud, kelle kohta Eesti riik on otsuse juba langetanud ja kelle tagapõhja on uuritud, samuti on võrdsustatud pagulaste ja Eesti elanike sotsiaaltoetused.

Lisaks sellele koostab politsei -ja piirivalveamet turvaliste päritoluriikide nimekirja, kust varjupaigataotlejaid vastu ei võeta. Seadusemuudatus näeb ette, et need, kes tingimusi ei täida, ei saa ka Eestisse jääda.

Nutt lisas, et seadusemuudatus on igakülgset läbi arutatud asjasse puutuvate ministeeriumite, õiguskantsleri ja vabaühendustega ning see on hinnatud õiglaseks ja teostatavaks, samuti on muudatus saanud heakskiidu teistelt riigikogu erakondadelt.

Seadus jõustub käesoleva aasta 1. mail. Seaduse rakendusaktid töötavad välja siseministeerium ja sotsiaalministeerium.

Toimetaja: Allan Rajavee, Merit Maarits



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: