Pagulasabi: pagulasseadus on rahvusvahelise õigusega vastuolus ({{commentsTotal}})

{{1458134401000 | amCalendar}}

Riigikogu kiitis täna lõpphääletusel heaks Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muudatused. MTÜ Eesti Pagulasabi juhatuse esimehe Eero Jansoni sõnul on pagulasseadus aga vastuolus rahvusvahelise õigusega.

Jansoni arvates on pagulasseaduse mitmed sätted vastuolus rahvusvahelise õiguse ja nende Euroopa liidu direktiividega, millega sooviti seadus algselt kooskõlla viia. "Pagulasstaatuse andmine ja äravõtmine saab seisneda ainult selles, kas inimene vajab kaitset või mitte." Tema hinnangul ei tohiks otsust teha inimese kohanemiskoolitusel ja keeleõppel osalemise või mitteosalemise alusel.

Samuti märkis Pagulasabi juht "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et huvitatud parlamendivälised organisatsioonid ei saanud anda seadusmuudatusele oma kommentaare.

"Härra Nutt on tänase päeva jooksul väitnud, et meil oli kaks kuud võimalik reageerida erakondade poolt suletud uste taga pakutud muudatustele, kuid tegelikult saime me võimaluse üks tööpäev enne põhiseaduskomisjoni istungit ehk eelmise nädala reedel ning komisjoni koosolek toimus selle nädala esmaspäeval," selgitas Janson. "Ilmselgelt ei suutnud me laupäeval reageerida, et kõik need vastuolud välja tuua," lisas ta.

Janson märkis ka, et Euroopa Komisjon on alustanud Eesti suhtes rikkumismenetlust, kuna riik ei suutnud kahe aasta jooksul pagulaspoliitikat seaduse tasemel EL-i direktiividega ühtlustada.

 

Loone: kodanikud ootavad selgust

Riigikogu keskfraktsiooni liikme Oudekki Loone arvates ei võta seadus arvesse tegelikku maailma.

"Meil ei ole metoodikat, kuidas õpetada eesti keelt võõrkeelena inimestele, kes võivad tulla kohtadest, kus nad ei ole kirjaoskajad, olukorras, kus me isegi oma pikaajalistele elanikele ei ole suutnud tagada korralikku, toimivat keeleõpet."

Loone sõnul tahavad kodanikud eeskätt selgust. "Kindlust selle kohta, milline on see maksimaalne arv inimesi, keda Eesti igal aastal vastu võtab. Ja seda me neile ei ütle."

Nutt: seadusmuudatus on selgelt suunatud EL-i programmides osalevatele pagulastele

Põhiseaduskomisjoni liikme Mart Nuti hinnangul annavad seadusemuudatused Eestisse saabujatele kindla raamistiku ja loovad tingimused lõimumiseks Eesti ühiskonnaga. "Mida selgemad on riigi seisukohad, seda kindlamalt tunnevad end nii Eesti elanikud ja ka siia saabujad," leidis Nutt. Samas tunnistas Nutt "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et see seadus on annab tegevusraamistiku ainult neile, kes saabuvad Eestisse EL-i ümberpaigutamise või -asutamise raames.

"Nende pagulaste kohta, kes tulevad piirile, pole varasemad tingimused muutunud," toonitas Nutt.

Nuti sõnul ei ole rändekriisile kiiret lahendust, seetõttu tuleb arvestada, et rändesurve võib veelgi suureneda. "Tänaseks on sisserännet puudutavat seadusandlust hakanud üle vaatama enamik Euroopa riike. Eestis sisse viidavad seadusemuudatused juba arvestavad rändekriisi võimalike arengutega," ütles Nutt.

Lisaks kohustuslikule kohanemisprogrammile ja keeleõppele näeb seadus ette, et otsus varjupaigataotleja ümberpaigutamiseks või -asustamiseks Eestisse peab olema tehtud võimalikult kõrgel tasemel, valitsus on kohustatud kaasama otsustusprotsessi ka riigikogu.

Samas tõdes Nutt, et hetkel on veel teadmata, kuidas kohanemisprogramm hakkab välja nägema, sest tegevuskava on alles välja töötamisel. Seejuures rõhutas Nutt, et kui isik ei läbi kohanemisprogrammi ja näiteks ei omanda Eesti keelt, siis ei tähenda, et inimene saadetakse ohukoldesse tagasi, kuna seda keelab rahvusvaheline õigus.

 

Eestisse saabuvad ainult need põgenikud, kelle kohta Eesti riik on otsuse juba langetanud ja kelle tagapõhja on uuritud, samuti on võrdsustatud pagulaste ja Eesti elanike sotsiaaltoetused.

Lisaks sellele koostab politsei -ja piirivalveamet turvaliste päritoluriikide nimekirja, kust varjupaigataotlejaid vastu ei võeta. Seadusemuudatus näeb ette, et need, kes tingimusi ei täida, ei saa ka Eestisse jääda.

Nutt lisas, et seadusemuudatus on igakülgset läbi arutatud asjasse puutuvate ministeeriumite, õiguskantsleri ja vabaühendustega ning see on hinnatud õiglaseks ja teostatavaks, samuti on muudatus saanud heakskiidu teistelt riigikogu erakondadelt.

Seadus jõustub käesoleva aasta 1. mail. Seaduse rakendusaktid töötavad välja siseministeerium ja sotsiaalministeerium.

Toimetaja: Allan Rajavee, Merit Maarits



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics