ERR Brüsselis | Timmermans: iga varjupaigataotlejaga tuleb tegeleda individuaalselt ({{commentsTotal}})

Homme kogunevad Brüsselis taas valitsusjuhid, et leppida kokku plaanis, millega saadetaks kõik Kreeka saartele saabujad tagasi Türki. Euroopa Komisjoni asepresidendi Frans Timmermansi sõnul ei tohi toimuda valimatut tagasisaatmist.

Timmermans ütles, et kõigi Kreeka saartele saabunud põgenike tagasisaatmine Türki on kooskõlas rahvusvahelise õigusega ega tähenda sõjapõgenikele selja pööramist, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Brüsselis ajakirjanike kriitilisi küsimusi tõrjuma pidanud Timmermans selgitas, et ka Türgi tagab põgenikele rahvusvahelise kaitse.

Kõiki Kreeka saartele saabunud põgenikke kohe laevale tagasi tõsta seadused siiski ei luba, möönis Komisjoni asepresident.

"Iga inimesega, kes palub rahvusvahelist kaitset, tuleb tegeleda individuaalselt. Ei saa toimuda valimatut tagasisaatmist," ütles Timmermans.

Ta lükkas ümber loogika nagu saaks Türgi viisavabaduse vastuteenena põgenike tagasivõtmise eest.

"Viisavabadus põhineb selgete tingimuste täitmisel. Komisjoni jaoks ei ole otseteid - ainus viis kiiremini eesmärgini jõuda on teha kiiremaid edusamme kriteeriumite täitmisel," selgitas Timmermans.

Ta ütles, et selleks, et Kreeka ei muutuks suureks põgenikelaagriks Euroopa väravas, peavad teised liikmesriigid sõnad solidaarsusest muutma tegudeks. Eelkõige on vaja oluliselt suurendada pingutusi põgenike ümberpaigutamiseks. Edaspidi tuleb arvestada ka ümberasustamisprogrammidega Türgist.

Kuni ümberpaigutamine edeneb vaevaliselt, saab Türgi laagritest esialgu põgenikke nn üks ühe vastu ümberasustada kokkulepitud kvootide piires.

Esmaspäevase seisuga on ümberpaigutatud vaid 937 põgenikku 160 000-st. Selle peamiseks põhjuseks on liikmesriikide poliitilise tahte puudumine, leiab Komisjon.

Brüssel kutsub pealinnu üles põgenikele tegema täiendavat turvakontrolli üksnes põhjendatud juhtudel ja lühendama taotluste menetlemiseks kuluvat aega.

Toimetaja: Merili Nael



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: