Kopõtin Ukrainast: olukord läheb halvemaks ({{commentsTotal}})

Ajaloolane Igor Kopõtin käis Ukrainas Kiievis, Mariupolis ja Donetski piirkonnas ja nägi, et olukord riigis kipub halvenema. Tema sõnul korruptsiooniga tegelikkuses ei võidelda ja elatustase muudkui langeb.

Kopõtin rääkis "Terevisioonis", et enne hiljutist Ukrainas käiku käis ta seal oktoobris ja selle ajaga on asjad riigis läinud hullemaks.

"Tundub, et tavaliste inimeste kõige suurem mure on see, et nende igakuine sissetulek aina langeb. Inimesed ütlevad, et nende elatustase on langenud ja nad elavad isegi hullemini kui eelmise presidendi Viktor Janukovitši ajal. Keskmine palk on 180-190 dollarit kuus. Samal ajal kasvavad kõik kulutused," rääkis ta.

Kopõtini sõnul jätkub ka sisemigratsioon, kus inimesed koonduvad Kiievisse otsides tööd. "Kiievis ametlikult elab üle kolme miljoni, aga reaalselt juba üle viie miljoni inimese," lisas ta.

Kõige hullem on Kopõtini sõnul olukord korruptsiooniga, kuigi Ukraina võimud ise väidavad, et käib korruptsioonivastane võitlus. Kohalikud inimesed aga ainult naeravad selle üle.

"Korruptsioon jätkuvalt vohab ja tundub, et uued ametnikud, kes on tulnud pärast Maidani revolutsiooni ametisse üritavad üles ehitada uue korruptsioonipüramiidi, et mustalt raha teenida. /.../ Praegu tundub, et toimus ühtede oligarhide vahetus teiste vastu. Ja reformid, mida Ukrainas on deklareeritud, nende sisuline pool on puudulik. Need reformid on lihtsalt näitamaks Euroopale, et midagi nagu toimub, et saada Euroopa Liidult rahalist toetust," selgitas Kopõtin.

Kopõtin märkis, et korruptsiooniga on seotud ka lihtinimesed. "Kui sa maksad rongisõidu eest, aga piletit ei saa, siis on ju korruptsioon lihtne."

Ta lisas, et samas on mitmel pool sildid, mis paluvad korruptsiooni nähes julgeolekuasutusse SBU-sse helistada, aga see ei toimi.

Kopõtin rääkis, et korruptsiooni vastu võitevad Ukrainas praegu vaid teatud ajakirjanduslikud grupid.

Kopõtini sõnul räägitakse hetkel Ukraina ühiskonna radikaliseerumisest ja rohkem toetust avaldatakse radikaalsetele rahvuslastele. Ida-Ukrainas aga kasvab varjatud toetus separatistidele. "Mariupoli linnas, mis asub terrorivastase operatsiooni piirkonnas ja mille elanikkond on ametlikult kuni 500 000, on kasvamas separatiste toetavad meeleolud. Lääne regioonides toetatakse rohkem paremäärmuslasi," lausus ta.

Kopõtin rõhutas, et Eesti ja Euroopa jaoks on oluline, et Ukrainas säiliks rahu. "Kui Ukraina langeks kodusõtta või suuremasse kaosesse, siis see mõjutab Euroopa julgeolekut."

Venemaa võimalikest eesmärkidest Ukrainas rääkides arvas Kopõtin, et Vladimir Putin võib tahta säilitada külmutatud konflikti, et Ukraina sisepoliitilist olukorda seestpootl mõjutada. "Järgmine samm, mida Venemaa võiks Ukrainas teha on ilmselt initseerida uut revolutsiooni, kukutada kehtiv valitsus ja tuua võimule kremlimeelne valitsus," lõpetas ajaloolane.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: