Juncker usub, et Türgiga õnnestub homseks kokku leppida ({{commentsTotal}})

{{1458219952000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on veendunud, et Euroopa Liidu juhtidel ning Türgil õnnestub hiljemalt homme kokku leppida plaanis, kuidas Türgi kaudu Euroopasse kulgevale rändesurvele piir panna.

"Ma olen üsna veendunud ja kindel, et me jõuame Türgiga täna või homme kokkuleppele," vahendas Reutersi Junckeri kommentaari enne Euroopa Ülemkogu algust.

"Ma tahaksin märkida, et need Türgiga sõlmitud lepped - mis pole hetkel küll veel täiesti lõplikud - on kooskõlas Euroopa seaduste ning Genfi konventsiooniga," lisas ta.

Euroopa Liit on otsustanud eraldada Türgile Süüria pagulaste abistamiseks aastatel 2016-2017 3 miljardit, millest Eesti osa on 2,79 miljonit eurot. Valitsus andis täna selle makse tegemiseks ka rohelise tule.

Eesti on Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppeid rändekriisi leevendamiseks toetanud.

Tusk oli skeptilisem

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk aga nii optimistlik ei olnud ja nentis käesoleval nädalal leppe sõlmimine kujuneb kindlasti keerukaks.

"Kokkulepe peab olema vastuvõetav kõigile 28 liikmesriigile, ükskõik kui suured või väikesed nad ka poleks, " märkis Tusk vihjates ilmselgelt Küprose ähvardusele panna veto Türgi liitumisläbirääkimiste kiirendamisele. Küprose esindajad kinnitasid seda seisukohta ka täna.

Lisaks rõhutas Tusk seda, et kokkulepe peab vastama kõigile Euroopa Liidu seadustele ning rahvusvahelisele õigusele ning selles küsimuses on esialgse leppe sisu teravalt kritiseerinud nii ÜRO organisatsioonid kui ka erinevad inimõiguslased.

Kõrge Türgi ametnik aga teatas täna, et Ankaral pole plaanis mingeid uusi nõudmisi esitada ega ka varasematest seisukohtadest loobuda, kui peaminister Ahmet Davutoglu homme Ülemkogule saabub. See tähendab omakorda seda, et Küprosele mingite järeleandmiste tegemine pole plaanis.

Eile õhtul diplomaatide käes olnud leppe mustandis on Türgile tehtavaid järeleandmisi natuke leevendatud. Liitumisläbirääkimiste kiirendamise tempo pole enam nii kiire ning viisavabaduse võimaldamise eelduseks on endiselt see, et Türgi täidab kõik selleks vajalikud kriteeriumid.

Küprose küsimus

Türgi soovib, et tema kodanikele kehtestataks juba käesoleva aasta juunis viisavabadus ning avataks liitumiskõneluste uued peatükid. Ankara peab seda Euroopa Liidu vastutasuks selle eest, et Türgi aitab Euroopasse suunduvat migratsioonilainet tõkestada.

Küprose president Nicos Anastasiades on varem korduvalt teatanud, et loobub vetost vaid juhul, kui Ankara Küprose iseseisvust tunnustab. Türgi aga omalt poolt nõuab, et Nicosia teeks järeleandmisi Türgi kontrolli all oleval territooriumil tegutsevatele Ankara liitlastele.

2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saanud Küprose jagas 1974. aastal kaheks Türgi invasioon, mille ajendiks sai Kreekast inspireeritud riigipööre. Türgi poolt hõivatud alal kuulutati 1983. aastal välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik, mille iseseisvust tunnustab ainult Türgi ise. Kuigi viimasel ajal on kahe poole vahel tehtud leppimise nimel edusamme, pole põhimõttelised küsimused endiselt lahendatud.

Peamised lahendamist vajavad küsimused

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, eesistujariigi Hollandi peaministri Mark Rutte, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski ja Türgi peaministri Ahmet Davutoglu osalusel märtsi alguses ette valmistatud plaani peamised põhimõtted on järgmised:

1. Kõik Kreeka saartele saabunud migrandid saadetakse edaspidi tagasi Türki ning Türgi võtab nad ka vastu, tagasisaatmise kulud katab EL;

2. Iga Kreekast tagasi saadetud varjupaigataotleja kohta saadab Türgi ametlikult Euroopasse ühe riigi territooriumil asuvas põgenikelaagris elava süürlasest pagulase. Euroopa Liidu liikmesriigid aga leiavad sellele pagulasele omavahel elamiskoha. Liikmesriigid, kes võtavad vastu Türgist saadetud Süüria pagulasi, võivad vastu võtta selle võrra vähem neid põgenikke, keda paigutatakse Euroopa Liidu sees ümber vastavalt varem kokku lepitud kvoodiplaanile;

3. Euroopa Komisjoni hinnangul on varjupaigataotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasisaatmisleping. Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele jaoks turvaliseks riigiks;

4. Kui migrandid ja põgenikud märkavad, et Kreekasse saabuvad inimesed saadetakse Türki tagasi, peaks Euroopa Liidu hinnangul senine migratsioonimarsruut ära kaduma;

5. Türgi soovib vastutasuks rohkem raha riigi territooriumil viibivate põgenike toetamiseks - oktoobris lubatud 3 miljardit eurot tuleks kiiremini üle kanda ja väidetavalt on Ankara nõudnud summa suurendamist 6 miljardi euroni . Samuti tahab Ankara, et Euroopa Liidu liitumiskõnelused kiiremini kulgeksid, viisavabadust aga soovitakse juba käesoleva aasta juunis;

6. Euroopa Liidu riigid üritavad nüüd välja selgitada, kust saada lisaraha Türgi põgenikelaagrite toetamiseks. Samuti tuleb teha ettevalmistusi Türgist saadetavate pagulaste vastu võtmiseks. Samuti kaalutakse Türgile viisavabaduse võimaldamist.

Äsjase tulemuse näol on tegu alles väga esialgse kokkuleppega ning selle detailides on kavas kokku leppida täna alanud Ülemkogul. Viimasest võtab erandkorras osa ka Türgi.

Toimetaja: Laur Viirand



INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics