Juncker usub, et Türgiga õnnestub homseks kokku leppida ({{commentsTotal}})

{{1458219952000 | amCalendar}}

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker on veendunud, et Euroopa Liidu juhtidel ning Türgil õnnestub hiljemalt homme kokku leppida plaanis, kuidas Türgi kaudu Euroopasse kulgevale rändesurvele piir panna.

"Ma olen üsna veendunud ja kindel, et me jõuame Türgiga täna või homme kokkuleppele," vahendas Reutersi Junckeri kommentaari enne Euroopa Ülemkogu algust.

"Ma tahaksin märkida, et need Türgiga sõlmitud lepped - mis pole hetkel küll veel täiesti lõplikud - on kooskõlas Euroopa seaduste ning Genfi konventsiooniga," lisas ta.

Euroopa Liit on otsustanud eraldada Türgile Süüria pagulaste abistamiseks aastatel 2016-2017 3 miljardit, millest Eesti osa on 2,79 miljonit eurot. Valitsus andis täna selle makse tegemiseks ka rohelise tule.

Eesti on Euroopa Liidu ja Türgi kokkuleppeid rändekriisi leevendamiseks toetanud.

Tusk oli skeptilisem

Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk aga nii optimistlik ei olnud ja nentis käesoleval nädalal leppe sõlmimine kujuneb kindlasti keerukaks.

"Kokkulepe peab olema vastuvõetav kõigile 28 liikmesriigile, ükskõik kui suured või väikesed nad ka poleks, " märkis Tusk vihjates ilmselgelt Küprose ähvardusele panna veto Türgi liitumisläbirääkimiste kiirendamisele. Küprose esindajad kinnitasid seda seisukohta ka täna.

Lisaks rõhutas Tusk seda, et kokkulepe peab vastama kõigile Euroopa Liidu seadustele ning rahvusvahelisele õigusele ning selles küsimuses on esialgse leppe sisu teravalt kritiseerinud nii ÜRO organisatsioonid kui ka erinevad inimõiguslased.

Kõrge Türgi ametnik aga teatas täna, et Ankaral pole plaanis mingeid uusi nõudmisi esitada ega ka varasematest seisukohtadest loobuda, kui peaminister Ahmet Davutoglu homme Ülemkogule saabub. See tähendab omakorda seda, et Küprosele mingite järeleandmiste tegemine pole plaanis.

Eile õhtul diplomaatide käes olnud leppe mustandis on Türgile tehtavaid järeleandmisi natuke leevendatud. Liitumisläbirääkimiste kiirendamise tempo pole enam nii kiire ning viisavabaduse võimaldamise eelduseks on endiselt see, et Türgi täidab kõik selleks vajalikud kriteeriumid.

Küprose küsimus

Türgi soovib, et tema kodanikele kehtestataks juba käesoleva aasta juunis viisavabadus ning avataks liitumiskõneluste uued peatükid. Ankara peab seda Euroopa Liidu vastutasuks selle eest, et Türgi aitab Euroopasse suunduvat migratsioonilainet tõkestada.

Küprose president Nicos Anastasiades on varem korduvalt teatanud, et loobub vetost vaid juhul, kui Ankara Küprose iseseisvust tunnustab. Türgi aga omalt poolt nõuab, et Nicosia teeks järeleandmisi Türgi kontrolli all oleval territooriumil tegutsevatele Ankara liitlastele.

2004. aastal Euroopa Liidu liikmeks saanud Küprose jagas 1974. aastal kaheks Türgi invasioon, mille ajendiks sai Kreekast inspireeritud riigipööre. Türgi poolt hõivatud alal kuulutati 1983. aastal välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik, mille iseseisvust tunnustab ainult Türgi ise. Kuigi viimasel ajal on kahe poole vahel tehtud leppimise nimel edusamme, pole põhimõttelised küsimused endiselt lahendatud.

Peamised lahendamist vajavad küsimused

Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, eesistujariigi Hollandi peaministri Mark Rutte, Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja Donald Tuski ja Türgi peaministri Ahmet Davutoglu osalusel märtsi alguses ette valmistatud plaani peamised põhimõtted on järgmised:

1. Kõik Kreeka saartele saabunud migrandid saadetakse edaspidi tagasi Türki ning Türgi võtab nad ka vastu, tagasisaatmise kulud katab EL;

2. Iga Kreekast tagasi saadetud varjupaigataotleja kohta saadab Türgi ametlikult Euroopasse ühe riigi territooriumil asuvas põgenikelaagris elava süürlasest pagulase. Euroopa Liidu liikmesriigid aga leiavad sellele pagulasele omavahel elamiskoha. Liikmesriigid, kes võtavad vastu Türgist saadetud Süüria pagulasi, võivad vastu võtta selle võrra vähem neid põgenikke, keda paigutatakse Euroopa Liidu sees ümber vastavalt varem kokku lepitud kvoodiplaanile;

3. Euroopa Komisjoni hinnangul on varjupaigataotleja tagasisaatmine Türki seaduslik, sest Kreeka ja Türgi vahel on kehtiv tagasisaatmisleping. Kokkuleppe kohaselt peab Kreeka Türgit varjupaigataotlejatele jaoks turvaliseks riigiks;

4. Kui migrandid ja põgenikud märkavad, et Kreekasse saabuvad inimesed saadetakse Türki tagasi, peaks Euroopa Liidu hinnangul senine migratsioonimarsruut ära kaduma;

5. Türgi soovib vastutasuks rohkem raha riigi territooriumil viibivate põgenike toetamiseks - oktoobris lubatud 3 miljardit eurot tuleks kiiremini üle kanda ja väidetavalt on Ankara nõudnud summa suurendamist 6 miljardi euroni . Samuti tahab Ankara, et Euroopa Liidu liitumiskõnelused kiiremini kulgeksid, viisavabadust aga soovitakse juba käesoleva aasta juunis;

6. Euroopa Liidu riigid üritavad nüüd välja selgitada, kust saada lisaraha Türgi põgenikelaagrite toetamiseks. Samuti tuleb teha ettevalmistusi Türgist saadetavate pagulaste vastu võtmiseks. Samuti kaalutakse Türgile viisavabaduse võimaldamist.

Äsjase tulemuse näol on tegu alles väga esialgse kokkuleppega ning selle detailides on kavas kokku leppida täna alanud Ülemkogul. Viimasest võtab erandkorras osa ka Türgi.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt rahanumbreid

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: