Kalandussektor soovib eksporti turgutada Paldiskisse rajatava kalajahutehase abil ({{commentsTotal}})

Raskeid aegu üleelav Eesti kalandussektor loodab oma ekspordivõimalustele turgutust kavandatavast kalajahutehasest. Kalandusettevõtjad plaanivad juba suvel Paldiskis kopa maasse lüüa, et rajada sinna uus kalakomponentide töötlemise tehas. Kui kõik hästi läheb, alustab see tööd tuleva aasta alguses.

2014. aastaga võrreldes langes kalanduses mullu nii kasum kui püügi kogumaht 8 protsenti. Siinkohal on märkimisväärne, et eksport kolmandatesse riikidesse ja sealhulgas Venemaale kokkuvõttes ei langenud. Küll aga tõusis Ukraina osatähtsus ekspordi kogumahtude osas aastaga 27 protsendilt 41 protsendini, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kalatoodete ekspordi kehva seisu taga on tõsiasi, et kuni 90 protsenti kogu püütava kala massist on kilud ja räimed. Sellest suur osa kahjuks toidulauale ei kõlba ning täna veetakse kehvema kvaliteedi kala Taani kalajahutehastesse, kus sellest loomasööt saab.

Aastaid on kalasektor lootnud, et selline tehas ka meile rajataks. Kui kõik õnnestub, siis juba suvel lüüakse kopp maasse. Samas nendib Eesti Kalapüügiühistu tegevdirektor Mart Undrest, et sellised suured projektid võivad jääda detailide taha venima.

"Me loodame, et aasta lõpuks võiks see enam-vähem püsti olla ja 2017. aasta alguses katsetaksime juba kalaga," märkis Undrest-

Kalajahu ja -õli tehas Paldiskis võtaks vastu maksimaalselt 300 tonni kala ööpäevas ja aastas kuni 300 000 tonni. Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armuliku hinnangul oleks uue tehase mõju meeletu."Oleks meil selline tehas olnud paar-kolm aastat tagasi, siis vast see idaturgude ärakukkumine polekski praktiliselt püügisektorit mõjutanud. Mingi mõju oleks olnud, aga me oleks rääkinud poliitilisest, mitte majanduslikust murest," leidis Armulik.

Sarnased tehased on ka Lätis ja Soomes, kuid Paldiskisse tooks oma saagi ka teiste riikide kalamehed."Kilu ja räime varud asuvad meie rannikule kõige lähemal. Logistiliselt oleks see tehas pidanud olema ammu Eestis," märkis Armulik

Projekti kogumaksumus jääb eri hinnangute järgi 10 ja 13 miljoni euro vahele. Sellest kuus miljonit tuleb Euroopa Merenduse ja Kalanduse fondist ning ülejäänu kalasektori omainvesteeringuna.

Maaeluministeeriumi sõnul peab enne raha taotlemist sektor veel saama kokkulepped tehase täpse asukoha osas.

"Asukohavalik on väga oluline, et see jääks elamupiirkondadest ikkagi eemale. Selles osas tuleb läbi viia planeeringud ja arutelud. Ka kohalik elanik peab selle heaks kiitma," rääkis maaeluministeeriumi kalandusosakonna juhataja Ain Soome

Planeeritav kalakomponentide tehas annaks tööd 20 inimesele.

Toimetaja: Allan Rajavee



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics