Mikk Marran: idanaabri "migratsioonirelv" paneks Eesti piiri surve alla, kuid meie julgeolekujõud on selleks valmis ({{commentsTotal}})

Teabeameti juhi Mikk Marrani sõnul on Venemaa teadlikult kasutanud pagulasvoogu nn. migratsioonirelvana ning nentis ka, et kui see "relv" peaks pöörduma Eesti suunas, siis jääksid meie piiripunktid tõsise surve alla. Samas leidis teabeameti juht, et Eestil on olemas võimekus taolise rändesurvega tegeleda.

"Venemaa on viimastel kuudel kasutanud relva, mida nimetatakse ka migratsioonirelvaks," nentis Marran saates "Ringvaade". Teabeameti juhi arvates sooviti seda "relva" kasutades testida Norra, Soome ja Rootsi piirivalve võimekust.

"Ühtlasi taheti testida ka nende ühiskondade suutlikust sellises surve olukorras hakkama saada," lisas Marran. Samuti märkis ta, et huvitav oli ka jälgida, kuidas põgenikevood päeva pealt katkesid. "Minule annab see selge vihje sellest, et antud tegevus sai toimuda ainult Vene võimude heaks kiidul kui mitte õhutamisel," sõnas Marran.

Teabeameti juhi sõnul lõpetas Moskva aktiivsema "migratsioonirelva" kasutamise pärast seda, kui Soome, Norra ja Rootsi juhid võtsid Vene võimudega ühendust. "Huvitav on ka see, et Vene piirivalvurite väitel on paljudel põgenikel juba aastaid Vene elamisluba olemas, mis tähendab, et tõenäoliselt koguti inimesed bussidesse ja suunati piirile," selgitas Marran.

Teabeameti juht tõdes, et "migratsioonirelvaga" seotud situatsiooni ei saa Eestis välistada. "Kui seda relva tahetakse kasutada Eesti või Läti vastu, siis on kindlasti võimalik. Kuid seejuures olen ma kindel, et meie julgeolekuasutused jälgivad igapäevaselt olukorda ja politsei- ja piirivalveamet on taoliseks olukorraks valmis," kinnitas Marran.

Toimetaja: Allan Rajavee



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: