Johannes Tralla migratsioonikõnelustest: küsitavusi on väga palju
Euroopa Liidu liidrid püüavad jõuda Türgiga kokkuleppele migrandikriisi peatamiseks, kuid praegu on seis võimalikest kokkulepetest ja heast tahtest hoolimata jätkuvalt segane. ERR-i Brüsseli korrespondendi Johannes Tralla sõnul on praegu kõige suuremaid probleemid aga Kreekasse lõksu jäänud põgenikega.
Johannes Tralla rääkis "Aktuaalses kaameras", et migratsioonikõnelustel on kõik panused pandud praegu sellele, et pidurdada ebaseaduslikku paadiliiklust Türgist Kreekasse ja vastu võtta legaalselt Türgist põgenikke.
"Aga siin on väga palju küsitavusi. Kõigepealt juriidilised - inimõiguslased ütlevad, et põgenike tagasisaatmine on vastuolus rahvusvahelise õigusega, Euroopa Komisjon väidab, et ei ole, juhul kui kõik põgenikud ükshaaval üle kuulatakse," lisas Tralla.
Tema sõnul möönab Brüssel, et Türgi ja Kreeka peavad ära muutma mõned seadused, näiteks peab Ankara andma edaspidi ka afgaanidele ja iraaklastele põgenikustaatuse, mida praegu ei tehta.
Suur küsimus on tema sõnul aga see, miks peaks ikkagi Türgi Brüsselis viimase nädalaga kohandatud ettepanekutega nõustuma.
"Lepe kirjutati algselt valmis Ankaras ja sellest on viimase nädalaga välja visatud konkreetsed tärminid, mida Türgi nii väga tahtis, mis puudutavad viisavabadust ja liitumiskõnelustel teatavate peatükkide avamist.
Viisavabadus pole poliitiline premeerimisvahend, vaid väga selgelt kriteeriumipõhine, rõhuatakse Brüsselis. Näis, mida ütleb selle peale homme Türgi peaminister Ahmet Davutoglu, kes peaks Euroopa Liidu liidritega koos hommikust sööma," rääkis Tralla.
Suuremad probleemid on tema sõnul aga hoopis praktilise poole peal.
"Möödunud nädalal saabus Kreeka saartele ligi 9000 põgenikku ja kokku on riigis kuni 40 000 lõksu jäänud sissreändajat. Kreeka peaks nad tuvastama ja mandrile toimetama selleks, et uued põgenikud ja majandusimmigrandid saaks tagasi saata Türki ja täna riigis viibivad põgenikud omakorda Euroopa liikmesriikide vahel ümberpaigutada. Siiani pole Kreeka valitsus selle ülesandega toime tulnud, osaliselt ilmselt motivatsioonipuudusest, sest põgenikud jalutasid siiani ise Saksamaa poole. Aga Euroopa Komisjoni eile avaldatud raport näitab ka selgelt, et Kreekal on puudu pea kõigest, alates ekspertidest ja masinatest, millega dokumente kontrollida, lõpetades bussidega põgenike transportimiseks," selgitas ta.
Toimetaja: Merili Nael