Ekspert: 80% rünnakutest ja pahavaradest saab peatada uuendatud tarkvaraga ({{commentsTotal}})

Arvutirünnakute eest aitab kaitsta nii teadlik internetikasutus kui ka ajakohased tarkvarad, ütles BCS-i infoturbevaldkonna juht Raido Orumets.

Eestis on küberväljapressimise ohvriks sattunud nii tavalised inimesed kui ka mitmed riigiasutused, teatas eilne "Pealtnägija".

Raido Orumets rääkis ETV saates "Ringvaade", et küberkuritegevuse oht peaks kõnetama väga paljusid inimesi.

"Teadlikkus internetiohtudest on iga päevaga aina olulisem. /.../ Aga kahjuks inimesed väga täpselt ei tea, kui nad internetis käivad, millised ohud seal on," rääkis Orumets.

Tema sõnul võib arvutiviiruse saada mis tahes veebilehelt. "Tegelikult on oluline, et ka veebilehtede loojad vastutavad selle eest, et nende veebileheküljed oleks loodud turvaliselt, sest kurjategijad võivad nakatada ka tuntud veebilehekülgi nagu mõni aeg tagasi Elroni veebileheküljega juhtus. Seal oli turvaauk, kurjategijatel õnnestus seal sisestada pahavara kood ja kõik veebikülastajad said sealt nakkuse. Neid veebilehekülgi võib olla igasuguseid," selgitas ta.

Küberrünnakuid toimub tema sõnul iga päev ja krüptovarad arenevad tõenäoliselt edasi. "Ühed grupeeringud pannakse kinni, kuid uued tekivad juurde. Võitlus jätkub - viirusetõrjetarkvarade tootjad ja küberkurjategijad," ütles Orumets.

Küberkuritegevuse maailmas liiguvad Orumetsa sõnul sajad miljonid dollarid. Tema sõnul on küberkuritegevus nimetatud oma käibelt maailma teiseks kuritegevuse liigiks narkokuritegevuse järel. 

Lunavarade puhul soovitab Orumets ohvritel mitte mingil juhul raha maksta. Enda arvutit saab tema sõnul kaitsta mitmel viisil.

"Omada andmetest varukoopiaid, kasutada viirusetõrjetarkvara, lugeda uudiseid, mida väljastab CERT Eesti, mida väljastame meie. Teadlik internetikasutus aitab ka suuresti. Väga oluline on ka silmas pidada tarkvarade uuendamist - umbes 80 protsenti rünnakutest ja pahavarast saab peatada uuendatud tarkvaraga," selgitas ta.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: