Veokijuhid protesteerisid politseireidide vastu ({{commentsTotal}})

{{1458278352000 | amCalendar}}

Täna keskpäeval jätsid sajad veokijuhid oma masinad tee äärde seisma, et nii protestida nende hinnangul politsei ebaõiglaste ja pahatahtlike kontrollreidide vastu ning juhtimaks tähelepanu, et veokitel napib Eesti teede ääres spetsiaalseid peatus- ja puhkekohti.

Seisaku ühe korraldaja Tõnu Ehasalu sõnul meenutab politsei tegutsemine järjest enam rahakorjamise aktsiooni. Samuti soovivad autojuhid, et riik looks korralikud puhtad lumevabad WC-ga puhkealad, et saaks seatud nõudeid täita, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui riigieelarvesse on sisse kirjutatud summa, siis see tuleb saada kuskilt ja kõige lihtsam on seda saada veokijuhtide käest, kuna sealt laekub alati riigikassasse," leidis Ehasalu.

Protesti korraldaja sõnul sooviks neli ja pool tundi sõitnud kutseline autojuht keha kergendada, puhata ja visata prügi ära, kuid täna selleks võimalus puudub. "On ainult tanklaalad, mis ei ole mõeldud parkimiseks ja kuhu on pandud ette märgid ajalimiidiga," selgitas Ehasalu.

Tema arvates on puhkealade puuduses süüdi maanteeamet. "Aga meie saame politsei käest selle eest nahutada, et me ei täida täpselt käsku ja ei täida töö- ja puhkeajaga seotud reegleid," märkis Ehasalu.

Autoettevõtete Liidu arvates teeksid karistuse määramise nii politsei kui autojuhtide jaoks arusaadavamaks senisest täpsemad ja korrakaitsja suvast sõltumatud reeglid.

Autoettevõtete Liidu juhi Villem Tori sõnul laekub neile pidevalt nii autoettevõtetelt kui autojuhtidelt kaebusi politsei tegevuse kohta. "Igasugused tehnilised rikked, mis võivad põhjustada õnnetuse või on liiklusele ohtlikud me ei tolereeri, kuid rikkumistega, kus on tuli katki, räägitakse hürdrosüsteemis tekkinud õli lekkest, tegelikult seal ei ole õlileke, on lihtsalt tolmune, õli on lihtsalt kleepunud koos tolmuga sinna külge. Seega kui tegemist on selliste "norimistega", siis pigem ütleksime, et nendest võiks loobuda," märkis Tori, kelle sõnul oleneb rikkumisele järgnev autojuhi sanktsioon paljuski politsei subjektiivsusest.

Politsei: me ei nori

Politseil on aga asjast oma nägemus, mistõttu Eesti teedel sõitvate raskeveokite olukord ja juhtidele kehtestatud nõuetest kinnipidamine jätab seadusesilma hinnangul paljuski soovida. Põhja prefektuuri liiklusjärelevalve keskuse juhi Hannes Kullamäe sõnul ei ole politsei pisiasjade pärast veokijuhte nöökinud.

"Ka need viimaseid materjale üle vaadates juhtumeid, kus oleks kedagi sidemerulli puudumise või millegi muu tühja-tähja eest karistatud või siis korduvülevaatusele saadetud," sõnas Kullamaa. Kuigi kaebusi on tulnud varemgi, ajas Tori sõnul autojuhtide harja punaseks just see viimane, märtsi alguses korraldatud politseireid Imavere kandis. Selle tulemusel ilmnes, et kontrollitud 118 veokist esines rikkumisi enam kui pooltel.

" Me ei saa öelda, et tulemused oleksid väga head, sellised asju ei tohiks ju olla, seal olid ju rasked rikkumised veelkord, raamides praod, poldid puudu, pidurivedeliku lekked. Selliseid asju me ei saa lubada," nentis Kullamäe. "Kahjuks tõusvas trendis on just töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine veoautode juhtide poolt, mis tähendab seda, et juhid ei ole ennast korralikult välja puhanud," lisas ta.

Väsinud juht kujutab Kullamäe sõnul aga liiklusele tõsist ohtu. Kontrolli vajadust kinnitab ka tõsiasi, et eelmisel aastal suurenes veokite osalusel toimunud liiklusõnnetuse arv 6 protsendi võrra.

Maanteeamet: puhkealasid on piisavalt

Samuti ei nõustu maanteeamet väitega, nagu poleks teede ääres piisavalt puhkekohti, kuna üle Eesti on sadu parklaid, millest väiksem osa kuulub maanteeametile ning suurem jagu eraettevõtetele, näiteks tanklatele. Küsimus on pigem selles, milliseid teenuseid seal pakutakse.

Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus nentis, et nende jaoks on kõige suurem mure prügimajandus parklates, kuid amet plaanib lisada uusi prügikaste nende hallatavatesse puhkekohtadesse. "Oleme kaalunud ka tualettide paigaldamise võimalust. Seega ma tahaks loota, et juba selle aastanumbri sees saavad nii mõnedki maanteede äärsed parklad tualetid, just nendes teelõikudes, kus on tualette pakkuvaid ettevõtteid või asutusi vähem," märkis Mõttus.

Toimetaja: Aleksander Krjukov, Allan Rajavee



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema