Rändeekspert: kokkuleppe sündimine ei tähenda, et Türgi seda ka täitma hakkab ({{commentsTotal}})

Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru ütles, et isegi kui Euroopa Liit ja Türgi omavahel kokkuleppele jõuavad, ei tähenda, et see hakkaks toimima või Türgi seda täitma hakkaks.

"Täna veel lepingut ei ole ja me ei tea, kas Türgi on nõus nende uute tingimuste või natuke üldisemalt sõnastatud seisukohtadega," ütles Valdaru "Terevisioonis".

Valdaru märkis, et praeguseks on rändekriis kestnud pikalt ja Euroopa ei ole hakkama saanud peamise asjaga, ehk ei ole suutnud panna piiri kinni. "Täna loodetaksegi, et Türgi peaks aitama tagada selle, et rändevood lõppeksid Euroopa Liidu suunas," lausus ta.

"Lepingu järgi hakkab Türgi oma piiri tugevamini valvama, võtab tagasi juba Euroopasse jõudnud isikuid. Kui ta neid lubadusi peab, siis on see lahendus," arvas Valdaru.

Türgi käitumine sõltub Valdaru hinnangul palju ka sellest, kuidas liigutakse edasi näiteks viisavabaduse küsimusega. "Türgi soov oli, et juuniks oleks viisavabadus sõlmitud. Siis ütlesid liikmesriigid seda, et hea küll, kui te täidate 72 tingimust, siis te võite selle saada. Türgi algne lootus oli, et see tuleb lihtsalt poliitilise otsusega ja neid tingimusi ei peagi täitma. See on üks teema, mis on täna laual," rääkis Valdaru.

Türgi liitumisest Euroopa Liiduga rääkides ütles Valdaru, et Türgi soovib, et seda lepingut kiiremini arutataks. "Euroopa Liit täna ütleb, et me lähiajal vaatame, milliseid punkte me seal arutama hakkame. Täna ei öelda, milliseid peatükke avatakse. See tuleneb ka just Küproselt, sest Küprosel on mitu vetot teatud põhjustel pandud nende peatükkide avamiseks."

Seda, kas Türgi tõesti lepingut täitma hakkab, näitab tema sõnul aeg.

Saatejuht Katrin Viirpalu viitas, et see süürlane süürlase vastu, see üks ühe vastu tundub kummaline.

"Ta on üheltpoolt kummaline, aga praegu ei ole näha ka paremat lahendust. Samal ajal see ei oleks ka midagi uut. 2013. aastal oli Hispaania suure surve all Marokost tuleva rändevooga, ja Hispaania samamoodi kasutas võimalust need isikud kiiresti Marokossse tagasi saata," kommenteeris ekspert.

Valdaru tõi välja veel ühe olulise punkti, mis nn "üks ühe vastu" süsteemi puhul välja tuuakse, ehk millal see kehtima hakkab. "Kui see hakkab kehtima näiteks 1. maist, siis tekitab see kohe tugeva rändesurve. Aga kui see hakkab homsest kehtima, siis kas Kreeka ja Türgi on valmis seda teostama, kas nad saavad sellega hakkama," küsis Valdaru.

Järgmised rändeteed, mida põgenikud kasutama võivad hakata puudutavad Valdaru sõnul eelkõige Itaaliat ja Bulgaariat. Ta ütles, et Itaalias võib elavneda uuesti rändetulv Põhja-Aafrikast ja Liibüast. "Esimesed signaalid on olemas. Just pidas Itaalia rannavalve kinni 3000 inimest. Samal ajal on kartus, et Itaaliasse hakatakse tulema ka Kreekast ja Albaaniast. Albaania puhul räägitakse, et sealne maffia on elavnenud ja otsib uusi rändekanaleid Itaaliasse pääsemiseks," viitas Valdaru.

"Teine kuum koht on Bulgaaria. Kardetakse, et raskuskese läheb Mustale merele. Lepingu üks punkt oli Bulgaaria jaoks murekoht, et räägitakse nendest põgenikest, kes on tulnud Türgist, aga mitte nendest, kes võivad Bulgaariasse sattuma," rääkis Valdaru.

Ta lisas veel, et samal ajal spekuleeritakse, et võib tekkida ka idasuunaline rändetee, kuhu võivad jääda Eesti, Läti, Leedu. "See tee võib elavneda, aga selle rändetee puhul me ei räägi nii suurtest numbritest, kui me räägime Vahemere rändeteedel, mis viivad nii Itaaliasse kui ka Kreekasse," lõpetas Valdaru.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Ebavõrdsuse kasv pole iseenesest halb, kuid sellel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud.

Maailm on ebavõrdsem kui kunagi varem ja see võib olla paratamatu

Majanduslik ebavõrdsus on suurem kui kunagi varem. Pool maailma rikkusest on hiljutise raporti alusel koondunud ühe protsendi elanike kätte. Kümneid inimühiskondi uurinud arheoloogide sõnul on tegu 10 000 aasta eest alanud paratamatu sündmuste ahela kulminatsiooniga.

Martin Allikvee

Sobimatu varustus piinab Eesti ujumistippe

Mitu Eesti tippujujat ei ole rahul aastaid valitsenud olukorraga, kus tiitlivõistlustel tuleb esineda igal juhul Arena firma varustuses. Paremat lahendust sooviksid näha nii Martin Allikvee, Kätlin Sepp kui ka septembri alguses tippspordist loobunud Pjotr Degtjarjov.

uudised
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: