EL ja Türgi kiitsid migratsioonileppe heaks ({{commentsTotal}})

{{1458309171000 | amCalendar}}

Euroopa Liit ja Türgi kiitsid täna heaks migratsioonileppe, kinnitas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk.

Tusk kirjutas Twitteris, et Türgi ja 28 EL-i liikmesriiki kiitsid leppe ühehäälselt heaks, vahendasid BBC ja Reuters.

Leppe kohaselt saadetakse alates pühapäeva südaööst Kreekasse saabunud migrandid, kelle varjupaigataotlus saab eitava vastuse, tagasi Türki. Vastutasuks paigutavad EL-i riigid ümber 72 000 Türgis elavat Süüria migranti.

Türgi jaoks toob lepe ka rahalise abi ja EL-iga liitumiskõneluste kiirenemise.

EL-i riikide peaministrid teatasid leppe heaks kiitmisest sotsiaalmeedia vahendusel juba varem.

"Leping on vormistatud. Võtmeküsimus on selle kohene rakendamine. Kõik osapooled peavad panustama," kirjutas Facebookis peaminister Taavi Rõivas.

Twitteris teatasid sellest Soome ja Tšehhi peaministrid ning Leedu president Dalia Grybauskaite, vahendasid BBC ja Reuters.

"Türgi lepe kiideti heaks," teatas Soome peaminister Juha Sipilä.

"Lepe Türgiga kiideti heaks. Kõik ebaseaduslikud migrandid, kes saabuvad pärast 20. märtsi Türgist Kreekasse, saadetakse tagasi," kirjutas Tšehhi peaminister Bohuslav Sobotka.

Tusk rõhutas, et kokkulepe on vaid üks osa EL-i vastusest kriisile, mis on liikmesriike lõhestanud.

Suurbritannia peaminister David Cameron tervitas kokkulepet ja ütles, et see võib märkimisväärselt vähendada Vahemerd paatidega ületavate migrantide arvu.

Türgi peaminister Ahmet Davutoglu ütles, et tegemist on ajaloolise päevaga. "Täna me mõistsime, et Türgil ja Euroopa Liidul on sama saatus, samad väljakutsed ja sama tulevik," ütles ta.

Kate Alleni sõnul inimõiguste organisatsioonist Amnesty International on aga "häbiväärne, et liidrid püüavad lahti saada oma kohustustest".

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla kinnitas kella 17 ajal, et diplomaatide ja peaministrite andmetel on EL ja Türgi jõudnud kokkuleppele.

"Praegune info on see, et 28 riigipead ja valitsusjuhti on ka isekeskis selle leppe, milleni hommikul Türgi peaminister Ahmet Davutoglu, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Ülemkogu eesistuja Donald Tusk jõudsid, kokku leppinud," rääkis Tralla.

Tralla lisas, et siiani on ajakirjandusse lekkinud info sellest, et uus kokkulepe n-ö üks-ühele vahetamise osas peaks hakkama kehtima juba esmaspäevast. "Türgile kindlaks kuupäevaks viisavabadust ei lubata, kõik on jätkuvalt kriteeriumipõhine ja Brüssel on lubanud avada liitumiskõnelustel ühe uue peatüki. Paberil on see ilus, näis, kuidas see reaalselt kehtima hakkab, sest Kreeka peab ikkagi väga selgeks tegema, millised põgenikud on saartele saabunud siiani, et n-ö mingi 0-seis saaks kehtima hakata," lisas ta.

EL-i allikas teatas varem, et Tusk kutsus EL-i tippkohtumise uuesti kokku, et arutada kokkulepitud tingimusi lõunalauas, pärast hommikusi kõnelusi Davutogluga. "Tusk on valmis panema leppe teksti kõikide EL-i liidrite lauale ja soovitab selle heaks kiita," lisas allikas.

EL-i diplomaat ütles, et Türgi-ELi viimase leppe kavandiga on rahul ka Küprose president Nicos Anastasiades. Varem on Küpros ähvardanud kasutada migratisoonileppe suhtes vetoõigust, kui Nicosia EL-i pakkumisega ei nõustu.

"Ta ütles, et on rahul, nõustub ettepanekutega ja tänab läbirääkijaid," ütles ametnik Anastasiadesi kohta.

Esialgse kokkuleppe kohaselt peab Ankara võtma tagasi Kreekasse saabunud ebaseaduslikud migrandid, nende hulgas Süüria pagulased, ja vastutasuks võtab EL vastu osa Süüria pagulastest ning annab Türgile raha, varase viisavabaduse ja lubab edasiliikumist läbirääkimistel EL-i liikmelisuse üle.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: