Johannes Tralla: Eesti jaoks on Türgi ja EL-i leppe märksõnad raha, piirivalvurid ja solidaarsus ({{commentsTotal}})

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla ütles, et Eestil on Türgi ja Euroopa Liidu migratsioonileppes täita oma osa ja see puudutab raha andmist, ametnike Kreekasse saatmist ja solidaarsust.

Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et esimene faas leppest läheb käiku lähipäevil.

"Paralleelselt Türgi kõnelustega valmistati kuluaarides ette väga suurt Kreeka missioni, kus peaks osalema umbes 4000 politseinikku, piirivalvurit ja migratsioonitöötajat kõikjalt Euroopa Liidust. Asi on selles, et Kreekas viibib praegu ligi 40 000 põgenikku, kellest suur osa on endiselt registreerimata. Ainuüksi möödunud nädalal saabus Kreeka saartele umbes 8000 inimest," rääkis Tralla.

"Aga Türgi nõue on, et varem saabunud põgenikud tuleb selgelt eristada neist, kes saabuvad alates pühapäevast, mil hakkab kehtima tagaisaatmise lepe. Järgmiste päevade väljakutse on seega see, et saada sotti, kes on Kreeka saartel ja ilmselt proovitakse suur osa põgenikke sealt minema toimetada. See on esimene faas, mis selles leppes peaks käiku minema," lisas ta.

Leppe praktilise teostatavuse osas on tema sõnul palju küsitavusi ja seda on kritiseerinud ka inimõiguslased. Tralla viibis eelmisel nädalal ise Kreeka-Makedoonia piiril Idomeni pagulaslaagris ja küsis kümnekonnalt inimeselt, kas nad oleksid nõus Türki tagasi minema. Kõik vastasid eitavalt.

"Aga näib, et see on lihtsalt praeguse seisuga parim plaan rändevoogude piiramiseks ja sellele on pandud suured lootused. Põhiline lootus on see, et tagasisaatmise hirm vähendab juba ise oluliselt Kreekasse saabuvate paadipõgenike arvu. Näis kas see nii ka läheb," ütles Tralla.

Vastates küsimusele, mida tähendab migratsioonilepe Eesti jaoks, vastas Tralla: "Kõigepealt raha, piirivalvureid ja solidaarsust."

"Eesti kanda on ka oma osa 3 miljardist, mida Euroopa Liit on Türgile praegu lubanud. Teiseks lubas peaminister Taavi Rõivas, et saadame juba lähinädalal umbes 20 PPA töötajat Kreekasse appi põgenikke registreerima. Kolmandaks rõhutati mitmel korral, et viimaks peaks nüüd käivitama ka need liikmesriigid ümberpaigutamise, kes on seni olnud selles suhtes tõrksad. Nii et kui alates möödunud suvest on ümberpaigutatud alla 1000 põgeniku Kreekast ja Itaaliast, siis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et teeb kõik endast oleneva, et tagada edaspidi vähemalt 6000 inimese ümberpaigutamine kuus. See on oluline selleks, et Kreeka ei muutuks suureks põgenikelaagriks ja Eestil on siin teha oma osa - umbes 500 põgenikku peaksime ka meie ümberpaigutama," rääkis Tralla.

Toimetaja: Merili Nael



Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

Veneto Banca pank.Veneto Banca pank.
Itaalia valitsus kulutab kahe panga päästmiseks 17 miljardit

Itaalia valitsus eraldab kahe pankrotiohus Veneetsia panga päästmiseks 17 miljardit eurot, teatas valitsus pühapäeval.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

Kaader filmist "Matilda".Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema