Johannes Tralla: Eesti jaoks on Türgi ja EL-i leppe märksõnad raha, piirivalvurid ja solidaarsus ({{commentsTotal}})

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla ütles, et Eestil on Türgi ja Euroopa Liidu migratsioonileppes täita oma osa ja see puudutab raha andmist, ametnike Kreekasse saatmist ja solidaarsust.

Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et esimene faas leppest läheb käiku lähipäevil.

"Paralleelselt Türgi kõnelustega valmistati kuluaarides ette väga suurt Kreeka missioni, kus peaks osalema umbes 4000 politseinikku, piirivalvurit ja migratsioonitöötajat kõikjalt Euroopa Liidust. Asi on selles, et Kreekas viibib praegu ligi 40 000 põgenikku, kellest suur osa on endiselt registreerimata. Ainuüksi möödunud nädalal saabus Kreeka saartele umbes 8000 inimest," rääkis Tralla.

"Aga Türgi nõue on, et varem saabunud põgenikud tuleb selgelt eristada neist, kes saabuvad alates pühapäevast, mil hakkab kehtima tagaisaatmise lepe. Järgmiste päevade väljakutse on seega see, et saada sotti, kes on Kreeka saartel ja ilmselt proovitakse suur osa põgenikke sealt minema toimetada. See on esimene faas, mis selles leppes peaks käiku minema," lisas ta.

Leppe praktilise teostatavuse osas on tema sõnul palju küsitavusi ja seda on kritiseerinud ka inimõiguslased. Tralla viibis eelmisel nädalal ise Kreeka-Makedoonia piiril Idomeni pagulaslaagris ja küsis kümnekonnalt inimeselt, kas nad oleksid nõus Türki tagasi minema. Kõik vastasid eitavalt.

"Aga näib, et see on lihtsalt praeguse seisuga parim plaan rändevoogude piiramiseks ja sellele on pandud suured lootused. Põhiline lootus on see, et tagasisaatmise hirm vähendab juba ise oluliselt Kreekasse saabuvate paadipõgenike arvu. Näis kas see nii ka läheb," ütles Tralla.

Vastates küsimusele, mida tähendab migratsioonilepe Eesti jaoks, vastas Tralla: "Kõigepealt raha, piirivalvureid ja solidaarsust."

"Eesti kanda on ka oma osa 3 miljardist, mida Euroopa Liit on Türgile praegu lubanud. Teiseks lubas peaminister Taavi Rõivas, et saadame juba lähinädalal umbes 20 PPA töötajat Kreekasse appi põgenikke registreerima. Kolmandaks rõhutati mitmel korral, et viimaks peaks nüüd käivitama ka need liikmesriigid ümberpaigutamise, kes on seni olnud selles suhtes tõrksad. Nii et kui alates möödunud suvest on ümberpaigutatud alla 1000 põgeniku Kreekast ja Itaaliast, siis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles, et teeb kõik endast oleneva, et tagada edaspidi vähemalt 6000 inimese ümberpaigutamine kuus. See on oluline selleks, et Kreeka ei muutuks suureks põgenikelaagriks ja Eestil on siin teha oma osa - umbes 500 põgenikku peaksime ka meie ümberpaigutama," rääkis Tralla.

Toimetaja: Merili Nael



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: