Abdeslami kaitsja: Pariisi rünnakutes kahtlustatav teeb võimudega koostööd ({{commentsTotal}})

{{1458397936000 | amCalendar}}

Pariisi terrorilaine üks arvatavaid korraldajad Salah Abdeslam, kes peeti kinni eile Brüsselis Molenbeeki linnaosas peetud erioperatsiooni käigus, teeb võimudega koostööd, teatas kahtlusaluse kaitsja Sven Mary. Pariisi prokurör Francois Molins kinnitas, et Abdeslam mängis Pariisi terrorilaine korraldamises keskset rolli ja pidi ka ennast Stade de France juures õhku laskma, kuid Abdeslam mõtles viimasel hetkel ümber.

Salah Abdeslamile on esitatud süüdistus terroristlikus mõrvas, kuid kahtlusalune ei soovi, et teda Prantsusmaale välja antakse, vahendasid BBC ja Reuters.

Õigusekspertide hinnangul Abdeslami taotlust ei arvestata, kuid see võib anda kahtlusalusele rohkem aega kaitseplaani koostamisel.

Abdeslami vanem vend lasi end 13. novembril ühe rünnaku sihtmärgiks osutunud restorani ees õhku. Pariisi prokuratuuri kinnitusel pidi Abdeslam ennast õhku laskma Pariisis asuva Stade de France juures, kus rünnaku hetkel toimus sõpruskohtumine Saksamaa ja Prantsusmaa jalgpallikoondiste vahel, kuid mõtles viimasel hetkel ümber.

"Salah Abdeslam kinnitas täna Belgi uurijatele, et ta tahtis ennast Stade de France'i juures õhkida, kuid loobus mõttest viimasel hetkel," ütles Pariisi prokuratuuri esindaja Francois Molins. Ta lisas, et 26-aastase Abdeslami välja andmine Prantsusmaale võib võtta maksimaalselt kolm kuud.

Pariisi prokuratuuri väitel mängis Abdeslam Pariisi sündmuste korraldamises keskset rolli, kuna tema tegeles relvade toimetamisega Prantsusmaa pealinna. Molinsi sõnul tegi Abdeslam mitu reisi Euroopas ja sõidutas veretöö toimepanijad Pariisi. Lisaks sellele hankis Abdeslam detonaatorid ja hapnikuga rikastatud vee, mida kasutati lõhkeseadeldiste valmistamisel.

"Oma esmastes ütlustes, mille õigusust peame veel kontrollima, jätab ta vastamata mitmeid küsimusi. Eelkõige peab ta selgitama, kas ta oli 13. novembril kella 22.00 ajal Pariisi 18. rajoonis. Samuti peab ta põhjendama, miks ta otsustas pommivöö maha võtta," rääkis Molins.

Peale Abdeslami vahistati teda varjanud kaasosalised

Koos Abdeslamiga, keda lasti vahistamise käigus jalga, peeti kinni veel vähemalt neli kahtlusalust. Esimesel neist oli dokument Monir Ahmed Alaaj nimele, kuid ta kasutas ka teist passi, kus oli mehe nimeks märgitud Amine Choukri. Uurijate hinnangul on mõlemad dokumendid võltsingud.

Kolmas kahtlusalune, kes arreteeriti samuti reedese operatsiooni käigus, nimetas end Abid A-ks. Mõlematele meestele esitati süüdistus terroriorganisatsiooni kuulumises ja tagaotsitava varjamises.

Korteris vahistati ka kaks naist, kellest ühele esitati süüdistus tagaotsitava varjamises. Teisele naisterahvale aga süüdistust ei esitatud. Mõlemad naised vabastati.

Julgeolekuteenistused jätkavad võitlust

Julgeolekuteenistused ei ole suutnud imbuda moslemi kogukondadesse. Seetõttu pole suudetud tabada Belgia kodanikke, kes on läinud Süüriasse ISIS-e eest võitlema. Ühtlasi on vajakajäämised mõjutanud Pariisi rünnaku tagamaade uurimist ning relvaäri, mis Brüsselis toimub.

Belgia välisminister Didier Reyndres ütles, et kindlasti on veel Belgias teisigi terroriste, kuid tema hinnangul võis Abdeslami vahistamine nende plaane häirida. Seetõttu loodavad uurijad, et Abdeslam saab neile anda rohkem teavet ISIS-e Euroopas asuva terrorivõrgustiku kohta. Samuti soovivad võimud teada, kuidas terrorirakukesi rahastatakse ning strateegiaid, mida rünnakute korraldamiseks kasutatakse.

Ametnike väitel oli Abdeslam 13. novembri õhtul Pariisi, kuid senini on jäänud segaseks tema roll terrorilaine korraldamises. Usutakse, et Abdeslam põgenes pärast terrorilaine korraldamist Belgiasse.

Nii Europol kui ka Interpol on soovitanud EL-i politseiametitel jälgida piiridel toimuvat, kuna nende andmetel võivad Abdeslami kaasosalised proovida Euroopast põgeneda. Näiteks on veel jooksus Abdeslami kaasosaline 31-aastane Mohamed Abrini. .

Eelmise aasta 13. novembril korraldatud Pariisi terrorilaines hukkus 130 inimest. Rünnaku eest võttis vastutuse äärmusrühmitus ISIS.

Toimetaja: Allan Rajavee

Allikas: BBC, Reuters



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: