Eestimaist piima ei pruugi ühel hetkel poelettidele jaguda ({{commentsTotal}})

Mitu piimatootjat ja Coopi ehk endised tarbijate ühistule kuuluvad kauplused käivitasid kampaania Aus Piim, kus iga piimapaki liitrilt makstakse piimatootjatele täiendavalt 10 senti. Kuid seegi ei pruugi tagada, et eestimaist piima poelettidele jätkuks.

Ausa Piima pakil on täpselt kirjas, kuidas kujuneb piima hind ja kui palju saavad müüdud piimapaki pealt farmerid. Piimapakk maksab 79 senti ja see on veidi kallim kui muu tetrapakis müüdav piim, vahendas „Aktuaalne kaamera“.

Piimatootjaid koondava tulundusühistu EPIKO nõukogu esimees Märt Riisenberg selgitas, et praegu on piima hind farmeri jaoks ligikaudu 21 eurosenti ühe kilo piima eest, mis on alla piimatootmise omahinna. Kui sellele 21 eurosendile lisandub kümme senti, teeb see farmerile makstavaks tasuks 31 eurosenti.

Riisenberg lisas, et kui kõik farmerid suudaksid piima sellise hinna eest maha müüa, oleks piimatootmine normaalsel järjel, kuid esialgu on tellitud kogus 50 000 liitrit, mis on EPIKO ja Eesti farmerite mõttes väike kogus. Kampaania taga on 75 EPIKO piimafarmi, Farmi piimatööstus ja Eesti kapitalile kuuluv Coop kauplustekett.

10 000 lehma tapamajja

Kampaania põhjus on piimatootjate vilets majanduslik olukord, mis on halvenenud alates 2014. aastast Venemaa kaubanduspiirangute ja maailmaturu madalate hindade tõttu.

„Juba kuskil 9–10 000 lehma on lüpsmisest ära viidud tapamajja ja kui olukord niimoodi jätkub, siis sama palju lehmi võib veel piimatootmisest eemale jääda,“ rääkis Riisenberg. Tema sõnul jäävad inimesed tööta ning ühel hetkel ei pruugi enam eestimaist piima poelettidele jätkuda.

Eesti piimaliidu juhatuse esimees Jaanus Murakas, kes on Ausa Piima kampaanias mitte osaleva e-piima juhatuse esimees, kiidab kampaaniat ja lisab, et seda on proovitud teha ka Euroopa Liidu teistes riikides.

Tema sõnul on sellist ettevõtmist kõige lihtsam teha just joogipiimaga. „Kuna joogipiima osas tarbijal tekib otsene seos, et see on lehmapiim. Paraku aga kõigest 10 protsenti kogu Eesti piimast müüakse joogipiima kujul,“ lisas Murakas. Piimatooteid müüakse ka hapukoore ning jogurtitena ja veel mitmel muul kujul.

Esimesed piimapakid läksid müügist välgukiirusel

Jaanus Murakas selgitas, et kui sellest müüakse kallimalt maha mõni protsent, siis ei avalda see nii suurt mõju, et olukord piimasektoris paraneks. „No piimatootjad on siin 19 kuud pidanud taluma väga madalaid piimahindu,“ märkis Murakas.

„Kui nüüd farmerid suudaksid kõik oma piima selle hinna eest maha müüa, siis see oleks normaalne, piimatootmine oleks normaalsel järjel.“ Kuna Ausa Piima pakke telliti esimeseks kuuks 50 000 liitrit, mis on Muraka hinnangul aga nii väike kogus, et see EPIKO ja kogu Eesti farmereid ei suuda ära päästa.

Esimesed piimapakid läksid poes nii ruttu, et nende filmimiseks, tuli müüjatel neist osa kõrvale tõsta.

Toimetaja: Marju Himma



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: