Rootsi meediaväljaanded langesid häkkerirünnaku alla ({{commentsTotal}})


Rootsi suured meediaväljaanded langesid eile õhtul arvatavasti koordineeritud häkkerirünnaku alla.

Peaaegu üheaegselt tekkisid probleemid rea ajalehtede nagu Aftonbladet, Expressen, Dagens Nyheter ja teiste netilehekülgedel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Dagens Nyheteri toimetaja Linus Larsson selgitas Dagens Nyheteris, et toimus denial of service ehk DDoS rünnak, mille käigus koormatakse ettevõtte internetiliiklust korraldav seade, kas server või ruuter, üle suure hulga päringutega. Larssoni sõnul langesid rünnaku alla nii Bonnieri gruppi kuuluvad Dagens Nyheter, Dagens Industri ja Expressed ning Schibstedi omanduses olevad Aftonbladet ja Svenska Dagbladet.

Umbes kolm tundi kestnud rünnaku suhtes alustas politsei kriminaaluurimist.

Linus Larssoni selgituste kohaselt oli tegu väga tugeva rünnakuga ning taolisi rünnakuid on juba pikka aega olnud võimalik osta teenust botnettidelt ehk maksta selle eest, et kurjategija poolt kontrollitavatest arvutitest koosnev grupp teeks massrünnaku.

Larsson selgitas, et rünnaku ajal täheldati internetiliikluse suurenemist Venemaaga, kuid see ei tähenda, et rünnaku korraldaja oleks olnud Venemaalt. See võib lihtsalt tähendada, et massrünnakuks kasutatud arvutid asusid seal.

Vahetult enne juhtunut ilmus Twitteris anonüümne ähvardus, milles öeldi, et järgmiste päevade jooksul rünnatakse Rootsi valitsust ja meediat, mis tegelevat vaid võltspropaganda levitamisega.

Rootsi politsei pressiesindaja Allan Näverberg selgitas, et praegu helistatakse kõikidesse väljaannetesse, mida on nimetatud, et saada ametlik kinnitus. Need kinnitused lisatakse eeluurimise materjalidesse.

Toimetaja: Marju Himma



Soome peaminister Juha Sipilä.

Sipilä kritiseeris taas Soome ajakirjandust

Soome keskerakondlasest peaminister Juha Sipilä on taas jõudnud vastasseisu meediaga. Nimelt avaldas ta nädalavahetusel erakonna üritusel arvamust, et ajakirjanike näol on tegu kõige tundlikuma ameti esindajatega, kelle poole polevat mõtet isegi faktide täpsustamiseks pöörduda.

President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: