Koolide liitmine ajas Vana-Vigala ja Kivi-Vigala tülli ({{commentsTotal}})

Kuidas edasi veel ühest tülist ja leeridesse jagunemisest. Vigala vallas on kahe kooli liitmine ajanud kohalikud tülli. Neist ühes koolis õpivad käitumisprobleemidega lapsed kogu Eestist.

Kivi-Vigala põhikoolis õpib 46 õpilast 12 kilomeetri kaugusel Vana-Vigalas asub aga 89 õpilasega mõisakool ja nüüd soovitakse need kaks kooli panna ühe katuse alla. Liitmise põhjus on lihtne: kümne aastaga on Vigala valla koolides jäänud õpilasi poole vähemaks ning enamik lapsi peab käima liitklassides, vahnedas „Aktuaalne kaamera“.

Vigala vallavanem, Kivi-Vigala põhikooli õpetaja Priit Kärsna rääkis, et kui teha kahest koolist üks, siis oleks klassides keskmiselt kümme õpilast. „Mis tähendab, et meil on tegemist endiselt väga väikeste klassidega Eesti mõistes. Aga kuna meil paremat varianti ei ole, siis ühe kooli puhul, see kümme inimest klassis, oleks väga suur minek edasi ja me ei peaks õpilastele tegema liittunde ja liitklasse.“

Kivi-Vigala ja Vana-Vigala põhikoolide liitmist on arutatud varemgi. Viimati 2014. aastal, kuid siis otsustati, et jätkatakse ikkagi kahe kooliga. Haldusreformi valguses tuli aga ühinemine taas päevakorda ning Vigala vallavalitsus esitas volikogule eelnõu, et moodustada kahest koolist üks õppeasutus Kivi-Vigala põhikooli.

„See maja on ehitatud koolimajaks. Siin on nii söökla, võimla kui ka muud klassiruumid kõik ühes hoones. Meil on staadion siin maja kõrval. Siin maja läheduses on veel külaraamatukogu perearst ja me leidsime, et need on lihtsalt parimad võimalused meie laste jaoks.“

Vana-Vigala põhikooli endine direktor Jaan Viska selgitab, et keskkond kooli pidamiseks on soodne. „Meil on siin ka ju kutsekool üsnagi renoveeritud ja me peaks leidma hoopis koostöövõimalusi, mitte siit mõisast äraminekuvõimalusi.“

Vana-Vigala koolipere ei mõista, miks peavad just nemad hakkama iga päev ühest külast teise reisima, kui mõisakoolis on tegelikult rohkem õpilasi. Peale valla õpilaste käivad Vana-Vigala põhikoolis Eesti eri paigust õpilased, kes on pärit sotsiaalsete probleemidega peredest. Samuti on seal kaks klassi käitumisprobleemidega õpilastele, kes saavad Vana-Vigala tehnika- ja teeninduskoolis eelkutseõpet.

Vana-Vigala põhikooli direktori kohusetäitja Margit Liira sõnul on seesugune süsteem toiminud juba üle kümne aasta. Liitumise puhul peaksid nad hakkama ligi 90 õpilast, panema hommikul bussidesse, viima kooli ja mõtlema läbi, kuidas korraldada majutus, söömine, ning kutsekooli õppebaasidesse tunnid

„Mis puudutab õpilaskodu, et näiteks need samad käitumisprobleemidega õpilased... Ega me ei tea, kui palju seda projekti Eestis jätkub. Ühelt poolt on see vajalik projekt, teiselt poolt on ka haridusministeeriumi inimesed otse välja öelnud, et see on omavalitsuste probleem, kui nende õpilased ei omanda õigel ajal põhiharidust ja riik ei peaks sellele täiendavalt peale maksma,“ rääkis Priit Kärsna.

Vigala valla kogukond on läinud koolide liitmise eelnõu tõttu lõhki.

Vana-Vigala elanik Aliide märgib: „Nad hävitavad meie õpilaskodu, kus meil on praegu 20 last, sest need lapsed ei hakka elama ratastel. Sõidavad üle Eesti siia kokku, eksole ja siis hakkavad iga päev sõitma edasi tagasi või?“

Kivi-Vigala elanik Elle aga ütleb: „Siin on korralik, valmis ehitatud kool, kus on nii söökla kui ka võimla ja kõik tingimused olemas.“
Kuigi Elle leiab, et kuna Vana-Vigala kool pole ehitatud koolimajaks, siis puuduvad sel võimla ja söökla.

Nii Kärsna kui Liira leiavad, et konflikt laheneb Vigala vallavolikogu otsusega, millega tuleb lihtsalt leppida.

Toimetaja: Marju Himma



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: