Tõnis Leht presidendivalimistest: stardipakud on staadionil, kuid potentsiaalsed võistlejad kõhklevad ({{commentsTotal}})

Poliitika.guru toimetaja Tõnis Leht leiab, et praegu on veel vara rääkida kindlatest presidendikandidaatidest, kuna erakondadel on veel viis kuud aega selgitada välja see inimene, kes suudaks korjata laiapõhjalise toetuse valimiskogus. Seejuures ei pea Leht väga tõenäoliseks, et augustis suudetakse riigikogus uus president valida, kuna vähemalt hetkel pole sellist kandidaati, keda toetaks nii koalitsioon kui ka mõni opositsiooniline jõud.

Tõnis Leht tõdes "Terevisioonis", et praegu on veel vara rääkida kindlatest presidendikandidaatidest, kes võiksid Toomas Henrik Ilvese koha riigipeana üle võtta.

"Tuues paralleeli kergejõustiku 100 meetri sprindiga, siis täna on staadion olemas, stardiaeg on teada ja isegi stardipakud on juba paigal. Staadionil on näha ka mõningaid potentsiaalseid võistlejaid, kuid keegi ei julge veel tunnistada, et ta starti läheb," rääkis Poliitika.guru toimetaja.

"Selles mõttes on taoline olukord loogiline, kuna kandidaatide üles seadmise aeg esimeseks vooruks riigikogus on veel nii kaugel, siis lihtsalt parteid ei taha veel kindlate kandidaatidega välja tulla, et nende kandidatuuri varakult auklikuks ei lastaks," märkis Leht. Eesti presidendivalimiste süsteemis on tavapärane, et kandidaadid seatakse üles alles neli kuni kaks päeva enne esimese vooru toimumist riigikogus.

Kandidaat peab esindama rohkem ühe erakonna huve

Samas on juba välja käidud esimesed nimed, kes võiksid riigipea kohale kandideerida. Lisaks on tehtud ka arvamusküsitlusi, mille kohaselt näevad enamus eestlastest, et järgmiseks presidendiks sobiks tänane välisminister Marina Kaljurand. Venekeelne elanikkond toetab aga Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare kandidatuuri.

Tõnis Leht möönis, et rahva arvamus on loomulikult oluline, kuid otseselt see protsessi siiski ei mõjuta. "Presidendivalimised pole otsevalimised, mistõttu üldrahvalikku kampaaniat ei tule. Kuid suurem tõenäosus valituks osutuda on tõesti sellel kandidaadil, kes suudab esindada rohkem kui ühe erakonna taha koondunud kitsa valijaskonna huve," rääkis Leht.

"Tõenäoliselt valitakse president valimiskogus. Seal on kohalike omavalitsuste volikogude esindajaid terve hunnik, kes vaatavad, et see kandidaat esindaks rohkem kui ühe erakonna huve," lisas Poliitika.guru toimetaja.

Riigikogu tõenäoliselt presidenti ära ei vali

Leht nentis, et praegu pole esile kerkinud selliseid kandidaate, kes suudaksid võtta võidu riigikogus. "Küsimus pole nii väga isegi kandidaadis, vaid pigem selles, et parlamendis pole sellist valmisolekut presidenti ära valida," leidis Leht.

Koalitsioonil on koos 59 häält, kuid riigipeaks saada peaks kandidaat koguma parlamendi voorus 68 saadiku poolt hääle. "Isegi kui koalitsioon suudab panna välja ühise kandidaadi, mis on suhteliselt vähe tõenäoline, siis on neil vaja ka opositsiooni tuge, kuid hetkel tundub, et ükski opositsioonierakond ei soovi sellist kingitust teha," arvas Leht.

Seega võib olla üsna kindel, et augustis algavad presidendivalimised jõuavad lõpuks valimiskogusse. Kuid see tähendab Lehe arvates seda, et kandidaatide nimekirja võib lisanduda ka nn. "mustasid hobuseid", kes pole veel ennast väga näidanud.

"Neid nimesid, millega on vehitud, on palju. Kasvõi näiteks Alar Karis, kelle nimega on viimastel nädalatel spekuleeritud. Tema eitus sellele teemal polnud väga jõuline, kuid samas poliitika on selline, et "jaa" ega "ei" ei pruugi seda tähendada, kuidas neid otsetähenduses tõlgendatakse," nentis Leht.

Tiidus: Kaljuranna ja Kallase kõrvale võib lisanduda veel kandidaate

Reformierakond on öelnud, et nemad eelistaksid valida presidendi siiski riigikogus. Reformierakonna fraktsiooni esimees Urve Tiidus märkis, et praegu on arutelusid olnud, kuid pigem on need toimunud kuluaarides ning ametlikke kõnelusi peab veel ootama.

"Avalik valimisprotsess pole veel käima läinud. Küllap te olete kuulnud Reformierakonnaga seotud nimesid Kaljurand ja Kallas aga miskipärast ma arvan, et tuleb veel keegi aga mina sa tea," ütles Tiidus.

Tiiduse hinnangul testitakse avalikkuses inimesi, kes võiksid endale rahva seas laiapõhjalise toetuse saada. "See, mida arvatakse meedias, kommentaariumites ja küsitlustes, on selline huvitav indikaator erakondadele, kuidas kandidaatidega edasi liikuda," ütles Tiidus.

Ta lisas, et kuigi otsevalimisi ei toimu, võib avalik toetus mõjutada valimiskogusse kuuluvate kohalike omavalitsuste esindajate otsuseid. "Valimiskogu on üsna representatiivne, sest see koosneb rahva valitud kohalike omavalitsuste esindajad. Seega kaudselt omab rahva arvamus väga suurt kaalu," möönis riigikogu saadik.

Toimetaja: Allan Rajavee



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: