Ettevõtlusorganisatsioonid loodavad, et uue ettevõtlusagentuuriga väheneb bürokraatia ({{commentsTotal}})

Ettevõtlusorganisatsioonid esitasid ettevõtlusminister Liisa Oviirile oma ettepanekud, mida tugiorganisatsioonide senises reformikavas muuta võiks. Tööandjad on kriitilised, kas uus kava suudab bürokraatiat vähendada ega saa aru, miks ei ole kavas põllumajandusorganisatsioonide reformimist.

Ettevõtlusorganisatsioonid kritiseerisid ettepanekutes praegust süsteemi eelkõige selle poolest, et süsteem on killustatud ning tegevusi dubleeritakse. Seetõttu on kriitikute hinnangul arendusorganisatsioonide tegevus ka ebaefektiivne, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tööandjate keskliidu juhataja Toomas Tamsar selgitas, et organisatsioonide ühendamises peaks kaasa rääkima mitmed ministeeriumid üheskoos. Teiseks oodatakse reformist halduskoormuse vähendamist nii riigi kui ka ettevõtjate jaoks.

"Sellest, millist infot ja kui palju nõutakse, ei saa keegi täna aru ja erineb toetusüksuste lõikes," märkis Tamsar.

Kuigi tööandjad toetavad tugistruktuuride ühendamist ei saada aru, miks on reformist välja jäetud PRIA ja Maaelu Sihtasutus, mis samuti Euroopa Liidu struktuurifondide raha jagavad.

"Meil ei ole mõtet lammutada kompetentse. Põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidus muust ettevõtlusest täiesti eraldiseisev [valdkond]," lausus ettevõtlusminister Liisa Oviir.

Loodava Ettevõtlusagentuuri peamiseks ülesandeks oleks ettevõtjate nõustamine ja koolitamine. Oviir selgitas, et praegu tegeleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) pea 95 protsendi ulatuses Euroopa Liidu struktuurifondidest saadud raha jagamisega. Edaspidi peaks see suhe aga oluliselt muutuma.

EAS-i juht Hanno Tomberg kommenteeris, et asutuse 276-st töötajast tegeleb enamus teenuste ja toetustega. "Töötame välja ka uusi teenuseid ja kindlasti ka rahaliste võimaluste avardudes näeme võimalust uute teenuste pakkumiseks ettevõtjatele," märkis ta.

Tamsar ei usu aga, et riigiasutusest võiks saada pikemas perspektiivis ettevõtjate nõudandja ning peab sellekohast plaani nõrgaks. "Nõuandva poolega oleks ma üsna ettevaatlik. Küsimus on ju ikkagi ka selles, kui palju riik tegelikult suudab nõu anda," lausus ta.

Kui ettevõtlusminister tahab kava valitsusse viia 31. märtsil , siis rahandusministeerium on näiteks ettepanekutes riigireformi kavale toonud hoopis välja, et siiani eri asutustes Euroopa Liidu struktuurivahendite jagamisega tegelevad inimesed koonduksid ühte struktuurivahendite keskseks rakendusüksuseks.

"See keskne rakendusüksus võtaks endale eelkõige tugifunktsioonid: väljamaksed, raamatupidamine, IT-tugi, õigustugi. Arvan, et mõlema ettepaneku vahel on võimalik leida üsna suures ulatuses sünergia," arvas Oviir.

Toimetaja: Greete Palmiste



uudised
President Toomas Hendrik Ilvese videosõnum e-tervise konverentsil.

President Ilves: e-tervise tehnoloogia on olemas, aga poliitika pidurdab

Üleeuroopalisteks digitaalseteks tervishoiuteenusteks on tehnoloogia olemas, kuid peamine väljakutse peitub ühtses õigusraamistikus ja poliitilistes otsustes, ütles eelmine riigipea, Stanfordi ülikooli küberjulgeoleku külalisteadur Toomas Hendrik Ilves eesistumise raames toimuval e-tervise konverentsil.

Vihm Tartus.

Teadlane teab: miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki?

Mitu aastat kulub kuni mandrilt saartele saab maakerke tõttu juba jala ja kas meie kliima tõepoolest soojeneb? Miks Eesti suvi läheb aina külmemaks ja kas nii jääbki? Teadushuvilist televaatajat vaevanud küsimustele vastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur Hannes Tõnisson.

kliki kaardil ja leia omavalitsuste tulemused


Kaart täieneb jooksvalt.
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: