"Välisilm": Brasiilia tipp-poliitikud tüürivad riigi kaosesse ({{commentsTotal}})

Brasiilias keeb juba pikemat aega korruptsiooniskandaal, mis ühe agara kohtuniku eestvedamisel paljastab ärimaailma ja poliitikute salaringi. Miljarditesse dollaritesse ulatuva rahapesu ja altkäemaksude skandaali on tõmmatud ka president Dilma Rousseff, kes on varem olnud riikliku naftagigandi Petrobas juht.

Brasiilia on jõudnud olukorda, kus protestimeeleavaldused ei rauge hetkekski.

Peamiselt valge keskklass avaldab meelt president Dilma Roussefi ja tema personaliülema, ekspresident Luiz Inacio Lula Da Silva vastu. Peamiselt muu nahavärviga vaesem seltskond Roussefi, Lula ja valitseva Töölispartei poolt.

"Siin Sao Paolos on palju rahvast, kes tahavad, et Dilma Roussef valitseks seda riiki ja [tahavad] teda kaitsta riigipöörde eest. Emban teid, inimesed, ja homseni, kui Jumal tahab," sõnas Brasiilia presidendi personaliülem Luiz Inacio Lula da Silva.

President Roussef on samuti tunnistanud, et olukord on keeruline. "Brasiilia on täna silmitsi majanduslikult ja poliitiliselt raske ajaga. Sel hetkel ei saa ega taha ma tegutseda kedagi kõrvale jättes. Praegustes oludes peame me seisma üheskoos Brasiilia eest," sõnas ta.

Riigijuhid tüürivad otsustega kaosesse

Siiski pole päris õige näha toimuvas eeskätt klassi- või isegi rassikonflikti. Nagu enamasti sellistel puhkudel, on siingi tegelikkus keerulisem, mis nähtub sellestki, kui kiiresti sündmused arenevad.

Lula ei jõudnud ametivannetki anda, kui kohus oli selle juba tühistanud. Välismaiste ja ka mõningate Brasiilia enda poliitikavaatlejate meelest keeravad nii president, kui ka tema vastased praegu vindi nii üle, et riik paiskubki kaosesse. Ei president, ega ka tema vastased tundu ise seda ohtu aga sugugi tajuvat.

Ibmeci ärikooli professor Ricardo Macedo tõi välja kolm arengustsenaariumi. Esimese kohaselt jätkavad inimesed tänaval valitsuse kukutamist, nõuavad põhjalikumat juurdlust, et kõik, kes on segatud korruptsiooni, kangutataks kohtadelt ja olukord tipneks uute valimistega. 

"Teisel juhul ei juhtu esialgu midagi, aga järgnevad radikaalsemad reaktsioonid, mis paiskavad valitsuse kaugemale vasakule ja võetakse vastu turu ootustele täpselt vastupidine majanduspoliitika. Kolmandana eksisteerib ka võimalus, et Dilma valitsus, mis on tuntud oma manööverdamisvõime poolest, jääb püsima. See võib kaasa tuua majanduse uue tõusu ja kõik on ausam, kui oli Lula valitsuse ajal," rääkis Macedo.

Ohtlikud poliitilised otsused õigussüsteemis

Analüütikute meelest on õigussüsteem praegu üle võtmas poliitilise süsteemi funktsioone ning midagi ohtlikumat on raske ettegi kujutada. Seda ohtu kehastab vaatlejate meelest eeskätt kohtunik Sergio Moro, kelle kätes on ekspresident Lula korruptsiooniasi.

President Roussef heidab uurijaile ette, et need ilma vastava loata avaldasid tema ja Lula vahelise telefonivestluse salvestise. Presidendi pooldajate meelest ei nõudnud avalik huvi salvestise avaldamist, seda oli vaja ainult presidendivastase protestilaine käivitamiseks.

Tuge pooldajate väitele annab tõik, et just avaldatud kõneluse põhjal arvab avalikkus, et president võttis ekspresidendi personaliülemana ametisse ainult selleks, et tagada talle puutumatus ning päästa ta niimoodi teenitud karistusest korruptsiooni eest.

Nii ehk teisiti: on selge, et Moro on võtnud endale tunduvalt suuremad volitused, kui ühel föderaalkohtunikul tavaliselt on ning raske on vaielda nendega, kelle väitel üritab võimukas kohtunik presidenti ja tema personaliülemat lihtsalt lintšida, jättes muuhulgas tähelepanuta hulga mitme parempoolse poliitiku. Sealhulgas ka parlamendi esimehe, samalaadse korruptsiooniskandaali.

Kindlasti aga ei saa president Roussefit ja Lulat siin näha märtritena, süütute ülekohtu käes kannatajatena. Kui president, kelle tagandamisprotsess parajasti pooleli on, võtab personaliülemaks korruptsioonis süüdistatava ekspresidendi, siis on see parimal juhul poliitiline küündimatus.

Isegi kui süüdistused kummagi vastu kinnitust ei leia, on nad oma tegevusega praeguses kriisis Brasiilia vasakpoolsuse mainele raskestipuhastatava pleki jätnud ning sellega vasakpoolsed valijad tegelikult reetnud.

Toimetaja: Greete Palmiste



"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: