ERR Horvaatias: avalik arvamus ei ole põgenike vastu ({{commentsTotal}})

Pärast Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese Horvaatia visiidi ametlikku algust - pidulikku vastuvõttu Horvaatia presidendikantselei ees - võeti kõneks rida konkreetseid küsimusi ning üheks neist oli paratamatult Euroopat tabanud põgenikekriis.

Mullu septembrist kuni tänavuse märtsi alguseni läbis Horvaatiat umbes 650 000 migranti. Märtsi alguses sulgesid Lääne-Balkani riigid neile täielikult oma piirid ja tuhanded inimesed jäid lõksu. Horvaatias on praegu umbes tuhat põgenikku. Kuid huvitav - siinne avalik arvamus ei ole nende vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Nad mõistavad, mis see on. Need inimesed teavad, mida tähendab põgeneda, jätta oma kodumaa," märkis Eesti president Ilves.

Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović selgitas seda horvaatide kogemusega 1990. aastate sõja päevilt.

"Ma arvan, et see on meie endi kogemus 90. aastate algusest, kui Horvaatia oli sõja ja agressiooni ohver ning kui kümned tuhanded meie oma inimesed pidid oma kodudest lahkuma, otsima peavarju mujal Horvaatias või põgenikena teistes riikides. Andsime peavarju ka põgenikele Bosnia-Hertsegoviinast. Kord oli põgenike ja kodudest lahkuma sunnitute arv võrdne veerandiga Horvaatia elanikkonnast. Seepärast saame aru inimestest, kes on raskustes," selgitas ta.

Koos presidendiga Horvaatias viibiv siseminister Hanno Pevkur arutas oma kolleegidega piiride kaistet. Schengeni tsooniga liituda soovivale Horvaatiale on see oluline teema.

"Horvaatia puhul ikkagi kõige suurem proovikivi on merepiir. Maapiiri valvamise osas suudame meie neile väga head kogemust anda ja merepiiri osas ma usun, nad ise teavad ka seda, et see on see koht, kus tegelikult teised Euroopa riigid, teised Schengeni ala riigid vaatavad hästi kriitiliselt - kas see on kontrollitud või mitte," lausus Pevkur.

President Ilvese riigivisiit Horvaatiasse kestab kolmapäevani.

Toimetaja: Laur Viirand



Miks sügavaid poliitilisi veendumusi on raske kõigutada

Ajakirja Nature Scientific Reports uurimus viitab sellele, et kui inimeste sügavaid poliitilisi veendumusi kahtluse alla seatakse, muutuvad aktiivsemaks emotsioonide ja sisemise tunnetusega seotud ajustruktuurid. Emotsioonide eest vastutavad ajusüsteemid, mille eesmärk on aidata organismi tasakaaluseisundit säilitada, paistavad töötavat ka vaimse elu tasakaalu säilitamise nimel.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.