Jäärats: Esimesed Süüria põgenikud võivad Eestisse jõuda sel kuul ({{commentsTotal}})

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. Autor: ERR

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats selgitas, et Euroopa Liidu ja Türgi vahelise leppega, milles fikseeriti ka põgenike ümberasustamise kord Türgist Euroopasse, ei muudetud seni kehtestatud kvoote. Esimesed sõjapõgenikud võivad ümberasustamise korras Eestisse jõuda juba järgmise paari nädala jooksul.

Jääratsi sõnul on endiselt Eestil kohustus Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus aidata 550 põgenikku, kes varjupaiga saanuna Eestisse elama suunatakse.

Üks-ühele süsteem on Jääratsi sõnul meede, mis on mõeldud vaid süüria põgenikega tegelemiseks. Sarnaselt peaks jõustuma 1. juunil ka tagasivõtu kokkulepe kolmandatest riikidest pärit põgenike osas.

Kindel peaks olema see, et Euroopa ei võta selle leppe raames Türgist kolmandatest riikidest põgenikke.

Millised on Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonileppe sõlmpunktid?

"Võib-olla on lõpp-menetlusele natuke liiga palju tähelepanu pööratud. Selle [leppe] peamine motivatsioon on olnud lõigata ära Türgi ja Euroopa vaheline üle mere toimuv ränne," nentis Jäärats.

Ümberasustamine on rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ametitele tuttav meetod, mistõttu peaks süsteemide püstipanek käima küllalt kiiresti.

Lisaks põgenike ümberasustamisele ja rahalisele abile Türki saadab Eesti Kreekasse 20 Politsei- ja Piirivalveameti töötajat, kellest viis tegelevad paberitööga ja 15 piirivalvetööga. Need numbrid võivad Jääratsi hinnangul olukorra arenedes muutuda, kuid pigem on eestlastest abiüksus riigi väiksust vaadates proportsionaalselt suur.

Kas Türgi peab sõna ja mängib ausat, euroopalikku mängu?

Türgi sisepoliitiline õhkkond, eriti inimõiguste küsimuses, on viimasel ajal ajakirjandusvabaduse piiramisega taaskord tugevalt päevakorda kerkinud.

Jääratsi sõnul ei saa Euroopa Liit neis asjus endiselt silma kinni pigistada ning õiguse ja sisepoliitika teema puhul oodatakse jätkuvalt arengut. Siiski on tegu pikaajaliste protsessidega, milles keerulisim on õigussüsteemi ja reformide kestvuse tagamine.

Näiteks viisavabaduseks vajalike reformide tegemine on Türgile Jääratsi hinnangul suurim motivaator pidada leppest kinni ja osaleda põgenikekriisi lahendamises ausalt. "Läbirääkimistel oli selgelt tajuda, et see on võtmekoht. Lepingus on kirjas, et lausa aprilli lõpuks peaks Türgi suutma ära teha suurema osa kokkulepitust," märkis ta.

Mida tähendavad kokkuleppepunktid Eestile?

Jäärats toonitas, et Türgi nõudmised Euroopa Liidule ei ole midagi uut. Sarnaselt ka Türgile tingimused, mida euroliitu pääsemiseks tegema peab. Seda seetõttu, et Türgi ja Euroopa Liidu leppe punktid on juba pikemat aega kahe riigi läbirääkimiste laual. Nüüd sai arutelu taas uue hoo sisse ja on lisandunud põgenike üks ühe vastu vahetamise klausel.

Toimetaja: Greete Palmiste



Märt Avandi: ma tahaks, et teatris oleks vähem tülpimust

Parimaks meesnäitlejaks nimetatud Märt Avandi tunnistas, et Eesti teatrites on palju üle jala tegemist ja keskpärasust.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.