Jäärats: Esimesed Süüria põgenikud võivad Eestisse jõuda sel kuul ({{commentsTotal}})

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. Autor/allikas: ERR

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats selgitas, et Euroopa Liidu ja Türgi vahelise leppega, milles fikseeriti ka põgenike ümberasustamise kord Türgist Euroopasse, ei muudetud seni kehtestatud kvoote. Esimesed sõjapõgenikud võivad ümberasustamise korras Eestisse jõuda juba järgmise paari nädala jooksul.

Jääratsi sõnul on endiselt Eestil kohustus Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus aidata 550 põgenikku, kes varjupaiga saanuna Eestisse elama suunatakse.

Üks-ühele süsteem on Jääratsi sõnul meede, mis on mõeldud vaid süüria põgenikega tegelemiseks. Sarnaselt peaks jõustuma 1. juunil ka tagasivõtu kokkulepe kolmandatest riikidest pärit põgenike osas.

Kindel peaks olema see, et Euroopa ei võta selle leppe raames Türgist kolmandatest riikidest põgenikke.

Millised on Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonileppe sõlmpunktid?

"Võib-olla on lõpp-menetlusele natuke liiga palju tähelepanu pööratud. Selle [leppe] peamine motivatsioon on olnud lõigata ära Türgi ja Euroopa vaheline üle mere toimuv ränne," nentis Jäärats.

Ümberasustamine on rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ametitele tuttav meetod, mistõttu peaks süsteemide püstipanek käima küllalt kiiresti.

Lisaks põgenike ümberasustamisele ja rahalisele abile Türki saadab Eesti Kreekasse 20 Politsei- ja Piirivalveameti töötajat, kellest viis tegelevad paberitööga ja 15 piirivalvetööga. Need numbrid võivad Jääratsi hinnangul olukorra arenedes muutuda, kuid pigem on eestlastest abiüksus riigi väiksust vaadates proportsionaalselt suur.

Kas Türgi peab sõna ja mängib ausat, euroopalikku mängu?

Türgi sisepoliitiline õhkkond, eriti inimõiguste küsimuses, on viimasel ajal ajakirjandusvabaduse piiramisega taaskord tugevalt päevakorda kerkinud.

Jääratsi sõnul ei saa Euroopa Liit neis asjus endiselt silma kinni pigistada ning õiguse ja sisepoliitika teema puhul oodatakse jätkuvalt arengut. Siiski on tegu pikaajaliste protsessidega, milles keerulisim on õigussüsteemi ja reformide kestvuse tagamine.

Näiteks viisavabaduseks vajalike reformide tegemine on Türgile Jääratsi hinnangul suurim motivaator pidada leppest kinni ja osaleda põgenikekriisi lahendamises ausalt. "Läbirääkimistel oli selgelt tajuda, et see on võtmekoht. Lepingus on kirjas, et lausa aprilli lõpuks peaks Türgi suutma ära teha suurema osa kokkulepitust," märkis ta.

Mida tähendavad kokkuleppepunktid Eestile?

Jäärats toonitas, et Türgi nõudmised Euroopa Liidule ei ole midagi uut. Sarnaselt ka Türgile tingimused, mida euroliitu pääsemiseks tegema peab. Seda seetõttu, et Türgi ja Euroopa Liidu leppe punktid on juba pikemat aega kahe riigi läbirääkimiste laual. Nüüd sai arutelu taas uue hoo sisse ja on lisandunud põgenike üks ühe vastu vahetamise klausel.

Toimetaja: Greete Palmiste



Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Puukaitsjad takistasid tulutult tunde Haabersti remmelga mahavõtmist

Politseil kulus teisipäeva varahommikust alates ligi kuus tundi, et Tallinnas Haabersti ristmiku ümberehitusele ette jäänud remmelga juurest valvet pidanud aktivistid eemale ajada, et saaks puu maha võtta.

Uuendatud: 14:58 
INTERVJUU
Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.Venemaa suursaadik Aleksandr Petrov.
Vene suursaadik: sanktsioonid on halvasti mõjunud nii Eestile kui Venemaale

Vene Föderatsiooni suursaadik Aleksandr Petrov tunnistas ERR-ile antud lühiintervjuus, et kui vahepeal oli Eesti ja Venemaa suhetes paranemise märke, siis viimaste sündmuste valguses on suhted taas halvenenud.

Mupo palub abi Tallinnas Pirital inimesi ründava kurja koera tabamisel

Tallinna munitsipaalpolitsei palub abi, et tabada Pirita-Viimsi kandis liikuv ning inimesi ründav koer.

ERR Multimeedia reportaaž
Kanepi sigareti keeramineKanepi sigareti keeramine
Cannabistrood ja tüütud libadiilerid ehk hoiatus turistilt turistile

Lääne-Euroopa riikide kanepipoliitika on olnud laveeriv, mistõttu valitsevad õhtumaades kanepitarbimist tolereerivad, kuid taimekasvatust keelavad hallid seadused, millest lõikab kasu otseselt või kaudselt organiseeritud kuritegevus. Oma kogemust Euroopa praeguse kanepikultuuriga jagab ERR Multimeedia reporter Allan Rajavee.

PIKK JA HUVITAV LUGEMINE
Intervjuu | Eesistumise korraldamine on kui suure sünnipäeva plaanimine

Toomas Tirs on Eesti eesistumise korraldusmeeskonna logistikajuht, ta teab, kuidas hakkab välja nägema Kultuurikatel, mis juhtub, kui Tallinna suunduv lennuk hoopis Tartus peab maanduma ning sedagi, millised on VIP-e sõidutavate autode turvanõuded. Kümme päeva enne suure avalöögi andmist oli ERR.ee-l võimalus veeta pärastlõuna Tirsiga.

On lõpetamiste hooaeg. Sel puhul portreteeris ERR.ee kaheksat lõpetajat üle Eesti, põhikoolist magistrantuurini välja. Millised on noorte plaanid, soovid ja mõtted? Edasi lugema
Real Time Web Analytics