Jäärats: Esimesed Süüria põgenikud võivad Eestisse jõuda sel kuul ({{commentsTotal}})

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.
Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats. Autor/allikas: ERR

Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats selgitas, et Euroopa Liidu ja Türgi vahelise leppega, milles fikseeriti ka põgenike ümberasustamise kord Türgist Euroopasse, ei muudetud seni kehtestatud kvoote. Esimesed sõjapõgenikud võivad ümberasustamise korras Eestisse jõuda juba järgmise paari nädala jooksul.

Jääratsi sõnul on endiselt Eestil kohustus Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus aidata 550 põgenikku, kes varjupaiga saanuna Eestisse elama suunatakse.

Üks-ühele süsteem on Jääratsi sõnul meede, mis on mõeldud vaid süüria põgenikega tegelemiseks. Sarnaselt peaks jõustuma 1. juunil ka tagasivõtu kokkulepe kolmandatest riikidest pärit põgenike osas.

Kindel peaks olema see, et Euroopa ei võta selle leppe raames Türgist kolmandatest riikidest põgenikke.

Millised on Euroopa Liidu ja Türgi migratsioonileppe sõlmpunktid?

"Võib-olla on lõpp-menetlusele natuke liiga palju tähelepanu pööratud. Selle [leppe] peamine motivatsioon on olnud lõigata ära Türgi ja Euroopa vaheline üle mere toimuv ränne," nentis Jäärats.

Ümberasustamine on rahvusvahelistele organisatsioonidele ja ametitele tuttav meetod, mistõttu peaks süsteemide püstipanek käima küllalt kiiresti.

Lisaks põgenike ümberasustamisele ja rahalisele abile Türki saadab Eesti Kreekasse 20 Politsei- ja Piirivalveameti töötajat, kellest viis tegelevad paberitööga ja 15 piirivalvetööga. Need numbrid võivad Jääratsi hinnangul olukorra arenedes muutuda, kuid pigem on eestlastest abiüksus riigi väiksust vaadates proportsionaalselt suur.

Kas Türgi peab sõna ja mängib ausat, euroopalikku mängu?

Türgi sisepoliitiline õhkkond, eriti inimõiguste küsimuses, on viimasel ajal ajakirjandusvabaduse piiramisega taaskord tugevalt päevakorda kerkinud.

Jääratsi sõnul ei saa Euroopa Liit neis asjus endiselt silma kinni pigistada ning õiguse ja sisepoliitika teema puhul oodatakse jätkuvalt arengut. Siiski on tegu pikaajaliste protsessidega, milles keerulisim on õigussüsteemi ja reformide kestvuse tagamine.

Näiteks viisavabaduseks vajalike reformide tegemine on Türgile Jääratsi hinnangul suurim motivaator pidada leppest kinni ja osaleda põgenikekriisi lahendamises ausalt. "Läbirääkimistel oli selgelt tajuda, et see on võtmekoht. Lepingus on kirjas, et lausa aprilli lõpuks peaks Türgi suutma ära teha suurema osa kokkulepitust," märkis ta.

Mida tähendavad kokkuleppepunktid Eestile?

Jäärats toonitas, et Türgi nõudmised Euroopa Liidule ei ole midagi uut. Sarnaselt ka Türgile tingimused, mida euroliitu pääsemiseks tegema peab. Seda seetõttu, et Türgi ja Euroopa Liidu leppe punktid on juba pikemat aega kahe riigi läbirääkimiste laual. Nüüd sai arutelu taas uue hoo sisse ja on lisandunud põgenike üks ühe vastu vahetamise klausel.

Toimetaja: Greete Palmiste



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: