Ekspert: gaasiseadmetele vajaliku ventilatsiooniga on palju probleeme ({{commentsTotal}})

Probleeme gaasiseadmete jaoks vajaliku ventilatsiooniga on hoonetes palju probleeme, ütles Tallinna tehnikakõrgkooli hoonete tehnosüsteemide ja energiatõhususe lektor Anti Hamburg. Tema sõnul ei peaks aga inimesed ise hakkama ventilatsiooni välja ehitama.

Hamburg tõdes ETV saates "Terevisioon", et viimase aja teated gaasiõnnetustest on väga kurvad ja neis saab süüdistada iseennast. Samas märkis ta, et kogu halva valguses tuleb näha ka head poolt - et probleemid teadvustuksid rohkem ja oleks kõigile arusaadav, kui tähtis ventilatsioon on.

"Kõikides hoonetes, kus on gaasiküte või gaasikütteseadmed, veesoojendusseadmed, on õhuvahetus väga oluline. Mitte et teistes hoonetes see ebaoluline oleks. Neid süsteeme oleme uurinud ja probleem on väga lai," ütles ta.

Hamburgi sõnul on gaasiseadmete puhul tähtis hooldus, mida tuleks teha iga-aastaselt.

"Paljude seadmete puhul on öeldud, et peab olema värske õhu juurdepääs, me teame kui suur see õhuhulk peaks olema, mis gaasikütteseadmetel on vaja. Kui vaatame kortereid, siis näeme, et teatud tingimused pole tagatud. /.../ Ohutusnõuetes on öeldud, et juhul kui värske õhu juurdepääs puudub, ei tohiks neid seadmeid kasutada," selgitas ta.

Aastakümneid vanades korterelamutes on ventilatsioonisüsteem mõeldud loomuliku ventilatsioonina, kuid tegelikkuses ei toimi see Hamburgi sõnul viimaste korruste puhul ka loomuliku ventilatsioonina.

"Väljatõmbelõõrid on liiga lühikesed ja selle tõttu peaks ergastama seda ventilatsiooni ventilaatoritega. Kunagi oli ka tüüpprojektides ette nähtud viimastele korrustele sundväljatõmme," märkis ta.

Hamburgi sõnul on ventilatsioon hoone lahutamatu osa. "Kui seda hakatakse lahendama, siis tuleks seda teha projektiga ja nõuetekohaselt välja ehitada. Kui korteriomanikud hakkaks välja ehitama oma ventilatsioonisüsteeme, siis peaks see mingitest nõuetest lähtuma. Aga pigem mitte hakata seda individuaalselt välja ehitama," ütles ta.

Toimetaja: Merili Nael



Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: