ERR ja eestlased Brüsselis: linnaelu on halvatud ({{commentsTotal}})

{{1458642404000 | amCalendar}}

ERR-i Brüsseli korrespondent Johannes Tralla ütles, et pärast terrorirünnakuid on linn otsekui halvatud - ühistransport ei sõida, linnas on suured ummikud ja inimestel palutakse püsida kodudes.

"Ma proovisin minna hommikul, kui esimesed teated plahvatustest tulid, kohe lennujaama, kuid kiirteelt mahasõit oli juba kinni pandud neli kilomeetrit lennujaamast. Nii et sinna ka ligi ei pääse," rääkis Tralla "Aktuaalse kaamera" otselülituses.

"Aktuaalne kaamera" rääkis ka inimestega, kes olid tänaste sündmuste tunnistajad. Caroline Rute oli Brüsseli lennujaamas toimunud plahvatuste ajal check-in alal.

"Esimest plahvatust me kuulsime, see oli selline vaiksem ja kaugemal ja me ei saanud päris aru, kas see oli plahvatus või midagi kukkus alla. Aga kuna inimesed hakkasid jooksma, siis oli selge, et midagi oli juhtunud," rääkis naine.

"Hetk hiljem plahvatas teine pomm meie lähedal ja nägime leeki ja tundsime järellööki. Oli selge, et plahvatus oli toimunud, sest saal oli täis tolmu ja muud prahti. Õnneks teisi eestlasi sel ajal check-in'is polnud," märkis Rute.

Eestlane Tairi Täht viibis aga rongis, kui lõhkekeha kärgatas Maalbeeki jaamas. "Kui rong liikuma hakkas, siis toimus suur plahvatus. Mulle tundus, et see toimus minust eespool olevates vagunites, aga see võis olla ka jaamas."

"Inimesed läksid paanikasse, vagunis ei olnud väga palju inimesi. Alguses keegi ei osanudki midagi teha, ma ise jooksin vaguni taha otsa, kuna ma sain aru, et plahvatus tuli eespoolt," meenutas Tairi Täht.

"Meie vagun täitus kohe valge tahma ja suitsuga, mis muutus mustaks. Õhku oli väga vähe, tõesti hingata eriti mitte midagi ei olnud. Kogunesime akende juurde ja üks meesterahvas avas ülemise väikse akna ja ronis ise sealt läbi," rääkis ta, kes samuti akna kaudu rongist pääses ja tänavale põgenes.

Euroopa Parlamendi vahetus läheduses on liiklus suletud ja politseipatrulle suurenadatud. Foto: Priit Pokk

Linnas kuulda vahetpidamata sireene

Ajakirjandustudeng Priit Pokk maandus Brüsseli lennujaamas 24 tundi enne pommiplahvatusi.

Tema sõnul ei olnud eile hommikul lennujaamas märgata tavalisest suuremat turvakontrolli või järelevalvet. Lennujaama territooriumil patrullis kaks sõjaväelast, kuid seda võib Pokki sõnul pidada tavapäraseks. Sarnaselt olid sõjaväelased ka suurematel väljakutel ning Prantsuse suursaatkonna ees.

Täna lõunal Brüsseli kesklinnas ja Europarlamendi vahetus läheduses on pidevalt kuulda sireene, ennelõunal oli kuulda kopterit. Liiklus Euroopa Parlamendi juures on nüüdseks täielikult suletud.

"Sattusin ilmselt vahetult pärast metrooplahvatusi ka ise metroosse, sest hetkel, kui eskalaatorile astusin, palusid mulle vastu sõitnud inimesed kohe tagasi minna," sõnas ta.

Järjest enam piiratakse ka inimeste liikumist piirkonnas. Parlamendihoone lähedus on aga ajakirjanike meelistööpaik. Foto: Priit Pokk

Kõrgendatud kontroll on ka Prantsuse saatkonna juures, kus turvamehed kontrollivad saatkonda sõitvate autode põhju peeglitega.

Kohalikud ei ole paanikas ega elu linnas täielikult seiskunud, vahendas Pokk. Kohvikud ja poed on avatud, inimesed liiguvad tänavatel.

"Huvitav on see, et Europarlamendi hoonest 100 meetri kaugusel pargis tegid kaks meest poksitrenni," märkis ta. "Inimesed vaatavad ümbritsevat uudishimulikuma pilguga."

Eestlanna Maria teatas, et tema ülikool Vrije Universiteit Brussel on valmis pakkuma peavarju neile, kel pole võimalik koju minna. Samuti korraldab ülikool abivajajatele psühholoogilise nõustamise.

Toimetaja: Priit Luts, Greete Palmiste



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: