Ilves: meid tahetakse jälle tappa ({{commentsTotal}})

{{1458644331000 | amCalendar}}

President Toomas Hendrik Ilves avaldas kaastunnet Brüsseli plahvatustes hukkunute lähedastele ja ütles, et Euroopa peab tegema koostööd kurjategijate tabamiseks ja hävitamiseks. Kaastunnet avaldasid ka peaminister Taavi Rõivas ja riigikogu esimees Eiki Nestor.

"Meid tahetakse jälle tappa, otse Euroopa südames. Vastus sellistele alatutele ja põlastusväärsetele kuritegudele on üleeuroopaline koostöö nende kurjategijate ja nende võrgustike tabamiseks ja hävitamiseks. Eesti on Belgiaga. Meie kaastunne kõigile Brüsseli plahvatuste ohvritele ja nende lähedastele," kirjutab president Facebookis.

Peaminister Taavi Rõivas ütles Brüsselis toimunud plahvatuste kohta, et nendega soovitakse hirmu külvata. 

"Brüsselis toimunud terrorirünnakud vapustavad meid kõiki sügavalt. Nende tapvate ja alatute löökide eesmärk on üks: hirmu külvamine. Me ei alistu hirmule. Ka mitte siis, kui löök tabab Euroopa südant. Eesti seisab ühtselt koos Belgia ja ülejäänud Euroopaga vastu terrorile," teatas Rõivas ja avaldas kaastunnet hukkunute lähedastele.

Riigikogu esimees Eiki Nestor avaldas samuti hukkunute lähedastele kaastunnet ja soovis vigastatutele kiiret paranemist. Nestori sõnul püüavad kurjategijad muuta Euroopa ühiskonnakorraldust enda näo järgi.

"Plahvatustega soovivad terroristid muuta meie Euroopa elulaadi ja ühiskonnakorraldust enda näo järgi. Tahan teile kinnitada: ükski plahvatus ei saa purustada Euroopa usku vabasse ja demokraatlikku ühiskonda. Meid ei ole võimalik muuta hirmu, vägivalla ja õigusetuse Euroopaks," teatas Nestor.

Tema sõnul teevad politsei ja julgeolekuasutused teevad oma tööd ning terroristid, nende toetajad ja rahastajad võetakse vastutusele.

"Hoidugem täiendamast terroristide kurjust tõendamata kahtlustuste ja eelarvamustega. Tervele mõistusele ei ole kohane koguda terrori najal poliitilisi punkte. Eesti on turvaline paik tänu ühtsele Euroopale, mitte tänu enda väljalülitamisele kaasaegsest maailmast. Iga vähegi arukas inimene teab, et see viimane pole lihtsalt võimalik. Täna oleme kõik belglased," ütles Nestor.

Kaljurand: see on jõhker rünnak kõige inimliku vastu

„Tunnen südamest kaasa hukkunute lähedastele ning soovin kannatanutele kiiret paranemist,“ ütles välisminister Marina Kaljurand, avaldades kaastunnet kogu Belgia rahvale.

„Mõistan hukka tänased ohvriterohked terrorirünnakud Brüsselis. See kuritegu oli jõhker rünnak kõige inimliku vastu. Ma usun ja loodan, et Belgia võimud suudavad olukorra kiiresti kontrolli alla võtta. Terrorism ei ole kunagi olnud meile lähemal kui praegu. Rahvusvaheline kogukond peab jätkama järjekindlat tegevust selle nimel, et säärased tragöödiad ei korduks,“ lisas ta.

Kaljurand kinnitas, et välisministeerium töötab praegu selle nimel, et välja selgitada, kas meie kodanikega Brüsselis on kõik korras ning soovitas kõigil jälgida Belgia ametivõimude juhiseid.

Toimetaja: Merili Nael, Greete Palmiste



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: