President Ilves: meie vastus terroristidele ei saa olla Euroopa sees piiride sulgemine ({{commentsTotal}})

{{1458668170000 | amCalendar}}

“Tänane on Euroopa tume päev,” alustas Horvaatias ametlikul visiidil olev president Toomas Hendrik Ilves oma loengut “Euroopa ristteel” Zagrebi Ülikoolis, paludes kõigil tõusta leinaminutiks, meenutades nii hommikuste Brüsseli terrorirünnakute ohvreid.

“Euroopa on ristteel, tänane päev kinnitab seda veelkord,” sõnas Eesti riigipea. “Valida on ühtsuse ja solidaarsuse või suletuse vahel."

“See oli rünnak Euroopa südames, mis on paljudele meist teiseks pealinnaks. Me oleme koos oma liitlase Belgiaga selles tragöödias,” kinnitas ta.

President Ilvese sõnul peame isegi täna rahulikuks jääma ja meeles pidama, et need, kes põgenevad sõja ja terrori eest, pole terroristid.

“Kurjad ja populistlikud loosungid ei anna meile õigeid vastuseid ega muuda meie ühiskondi turvalisemaks,” rõhutas Eesti riigipea.

“Meie vastus ei saa tugineda hirmule,” ütles ta. “Meie vastus ei saa olla Euroopa sees piiride sulgemine, vaid tugevam koostöö julgeolekuasutuste vahel ja välispiiride kontrollimisel.“

President Ilves nimetas murettekitavaks, kuidas paremäärmuslikud jõud koguvad Euroopas toetust: „Äärmuslike poliitiliste jõudude kasvav populaarsus Euroopas on meile suurem väljakutse kui põgenikekriis.“

Eesti riigipea meenutas, et viimase poole aastaga on Horvaatiat läbinud üle 600 000 põgeniku.

„Teie reaktsioon ja suhtumine ühiskonnas on olnud rahulik ja vastutustundlik. Selles osas on Eestil, kellel pole põgeniketulva piiri taga, palju õppida,“ pöördus president Ilves Zagrebi Ülikooli tudengite ja õppejõudude poole. Tema loengut oli tulnud kuulama ka Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarović koos abikaasaga.

Toimetaja: Allan Rajavee



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

Pagulased ei taha Eesti väikelinnades elada.

Pooled pagulased Eestist lahkunud: asekantsler tunnistab kava läbikukkumist

Pagulaste ümberjaotuskava alusel kahe aasta jooksul Eestisse saabunud 161 pagulasest on siit teistesse riikidesse lahkunud juba 85 ehk üle poole. Seejuures kohustus Eesti vastu võtma 550 pagulast, ent jäi endale võetud kohustusele alla enam kui kolmekordselt. Sotsiaalministeeriumi asekantsler tunnistab, et pagulaste suunamine väikelinnadesse oli viga, vahendab "Pealtnägija".

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: