Teraviljakasvatajad asuvad riskide maandamiseks uusi kultuure kasvatama ({{commentsTotal}})

Jätkuv hinnalangus maailmaturul paneb Eesti teraviljakasvatajaid otsima võimalusi, kuidas muuta töö mitmekesisemaks ja tasuvamaks. Hinnariskide maandamiseks tuleb rohkem panustada kaera, tatra ja kaunviljade kasvatamisse, leiti Paides toimunud teraviljafoorumil.

Meie teraviljakasvatajad kogusid mullu aegade suurima saagi, ometi pole põllumeeste sissetulekud oluliselt kasvanud, sest maailmaturu hinnad on viie aasta madalaimad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Põllumajandus-kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimees Mati Koppel sõnas, et eelmise aasta rekordsaagid jäid kümne tonni hektari kohta. Eesti keskmine oli mullu 4,3 tonni hektarilt.

"Reservid on olemas. Need kasvatajad, kelle saagid on madalad ja kelle efektiivsus on madal, need suudavad reservide najal esimestele võimalikult lähedale järgi tulla," sõnas ta.

Eestis toodetakse kõige enam nisu ja otra, kuid hinnariske aitaks maandada kasvatatavate tera- ja kaunviljade laiem valik. Koppel sõnutsi on tõusnud huvi toidukaera kasvatamise vastu.

"Selline mitmekesistamine toob kindlasti asjale kasu juurde, et kui ühe toote hinnad on madalal, siis on võimalus teenida teise pealt," ütles ta.

Aga võimalusi teraviljakasvatuse hoogustamiseks on veelgi.

Ühelt poolt küll piimatootmine väheneb, aga Eestil on kohustus säilitada need püsirohumaad, mis on püsirohumaadena kirjas, et seal me ei võigi midagi muud kasvatada kui heintaimi.

"Meil on saadetud Euroopa Komisjonile ettepanek, kus võiksime kehtestada ühe erisuse. Erisus puudutab just seda, kui tahetakse ühest sektorist teise minna ehk võetakse maa teises sektoris kasutusele. Me loodame, et me saame positiivse vastuse," ütles maaeluminister Urmas Kruuse.

Kuna maailma elanikkond kasvab ja teraviljasaaduste tarbimine suureneb, on võtmeküsimus uute turgude leidmine. Praegu on Eesti teraviljatoodete olulisemad sihtturud Alžeeria, Saudi Araabia ja Iirimaa.

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: Aktuaalne Kaamera



UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: