Särekanno: Belgia üks suuremaid probleeme on lünklik töö kogukondadega ({{commentsTotal}})

Eesti alalise esinduse nõunik Brüsselis Uku Särekanno tõdes, et Belgia sisejulgeolekuasutused on kogu viimase aasta püüdnud terrorismi tõkestada, kuid seekord see ei õnnestunud. Belgia üks suuremaid probleeme on tema sõnul see, et töö radikaliseeruvate kogukondadega on olnud lünklik.

Särekanno rääkis "Terevisioonis" ERR-i Brüsseli korrespondendile Johannes Trallale antud intervjuus, et eilsed sündmused Brüsselis näitavad seda, et niisuguseid rünnakuid on väga raske 100-protsendiliselt ära hoida.

"Tegelikult me otsime ju nõela heinakuhjast. Eks see peegeldab mingil määral kindlasti seda, milline on infovahetus erinevate Euroopa sisejulgeolekuasutuste vahel ja millised on euroopaliku süsteemi puudused. Aga ma oleks kriitikaga ettevaatlik. Ma arvan, et Belgia sisejulgeolekuasutused on töötanud palehigis terve viimase aasta ja teinud endast parima selle nimel, et halvim ära hoida. Paraku see ei õnnestunud seekord," rääkis ta.

Kaitsepolitseiameti juht Arnold Sinisalu ütles täna hommikul, et infovahetus riikide vahel ei ole probleem. Särekanno selgitas, et üks pool on see, kuidas kogutakse infot riigisiseselt, kuid teiselt poolt tuleb meeles pidada, et Euroopa Liidu puhul on tegemist riikide liiduga, mitte USA-sarnase riigiga.

"Esiteks tuleb vaadata Belgia riiki ennast ja seda, kuidas infot kogutakse riigisiseselt. Belgia üks suuremaid probleeme on see, et kogukondadega töö on olnud väga lünklik, politsei ei tunne piisavalt neid kogukondi, kes on radikaliseerunud. See annab tunnetust ka sellest, milline on luureinfo. Teine pool on see, et Euroopa Liit ise on ikkagi liikmesriikide liit, mitte nagu USA, kus on üks FBI, kes tegeleb kogu sisejulgeoleku poolega. Meil on siiski 28 erinevat agentuuri ja loomulikult need opereerivad peaasjalikult oma siseriiklikes huvides ja infovahetus sealt edasi ei ole päris sama, mis FBI puhul. See on euroopa omapära paraku," selgitas Särekanno.

Tema hinnangul saab teha peaasjalikult kahte asja: "Ühelt poolt tuleb töötada kogukondadega ja vähendada radikaliseerumist, mis on vähkkasvajana Euroopas levinud. Teine pool on see, et tuleb töövahendeid, mis sisejulgeolekuasutustel on, laiendada, sest info, millega tuleb hakkama saada, on meeletult suur."

Toimetaja: Merili Nael



uudised
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: