Hanso: terrorism ei tunne riigipiire ({{commentsTotal}})

Kaitseministri Hannes Hanso sõnul ei saa Eesti end globaliseerunud maailmas terrorismi puhul kõrvaltvaataja positsiooni jääda, sest kõik protsessid mõjutavad ka meid.

Hanso rääkis "Terevisioonis", et terrorirünnakuid toimub kõikjal maailmas, sealhulgas lääneriikides.

"Terrorism riigipiire ei tunne ja globaliseerunud maailmas ei saa ükski riik olla isolatsioonis. Eesti eesmärk ei ole kindlasti Põhja-Korea taoliseks isoleeritud riigiks muutumine, nii et möödapääsmatult kõik globaalsed protsessid mõjutavad meid. Ja kui räägime terrorismist kui sellisest, siis me ei saa võtta neutraalset kõrvaltvaataja positsiooni, sest me teame, mis on õige ja mis vale ja me peame olema õigel pool ja tegema koostööd riikidega, vajadusel, kus meil võimekusi on, ka terorismivähi pidurdamisel, ideaalis ka hävitamisel," selgitas minister.

"See on iseenesestmõistetav, et me pealtvaatajaks ei saa jääda ja terrosim väärib mitte ainult hukkamõistu, vaid ka selget eesmärki probleemi juurtega tegelemiseks ja kõrvalnähtustega ehk plahvatustega tegelemiseks," lisas ta.

Hanso sõnul muudavad terrorismiga võitlemise keerulisemaks n-ö üksiküritajad.

"Kui on suur organisatsioon, mingites kindlates piirides, siis on sellega tegelemine sellevõrra lihtsam. Aga terroristlik tegevus käib tihti brändide, kaubamärkide nime alt. Oli al-Qaeda, millest täna kuigi palju enam ei räägita, aga selle nime all pandi toime terrorirünnakuid paljudes kohtades maailmas. Täna on selle brändinime, selle lipu lehvitamise nime võtnud üle paljuski ISIS. Kui näeme neid terroriakte Indoneesiast Nigeeriani välja, siis see uus brändinimi on sageli ISIS. Sellise nime kasutus ja üksiküritajatega võitlemine ongi kõige raskem, see, mis teebki terrorismiga, asümmeertilise ohuga võitlemise ääretult raskeks," rääkis Hanso.

Tema sõnul võib vabalt olla nii, et inimesed radikaliseeruvad ise. Samas lisas ta, et ISIS on olnud väga osav sotsiaalmeedia ja interneti vahendusel inimeste radikaliseerimisel. "Paraku on soodne pinnas selleks teatud inimeste hulgas loodud," märkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: