Belgia prokuratuur kinnitas mitmeid meedias levinud väiteid, samas lükkas osa neist ka ümber ({{commentsTotal}})

{{1458736862000 | amCalendar}}

Belgia prokuratuur kinnitas tänasel pressikonverentsil, et Brüsseli elanikest vennad Khalid ja Ibrahim el-Bakraoui lasid end eile Brüsselis enestaputerroristidena õhku. Samuti märgiti, et taga otsitud kahtlustatavat pole veel tabatud ning mees on endiselt jooksus. Seega osutusid ajakirjanduses levinud väited mehe tabamise kohta ennatlikeks.

Föderaalprokurör Frederick Van Leeuw selgitas, et Ibrahim korraldas plahvatuse lennujaamas, kusjuures mehe arvutist on leitud ka tema "testament". Terrorist kirjutab, et ei tea enam, mida ta tegema peaks, sest kardab, et võimud jõuavad talle peagi jälile, vahendasid Reuters, BBC ja RTBF.

Erinevalt varem Belgia meedias liikunud väidetest tema vend Khalid lennujaama rünnakus ei osalenud, vaid lasi end õhku hoopis Maelbeeki metroojaamas.

Kaks meest, kes jäid eile samuti lennujaama turvakaamerale, on endiselt ametlikult tuvastamata. Üks neist lasi end õhku, teine aga lahkus mingil põhjusel sündmuskohalt juba enne plahvatusi.

Meedias on spekuleeritud, et tagaotsitava näol on tegu 25-aastase Najim Laachraouiga. Igal juhul on põgenenu leidmiseks käimas suur politseioperatsioon.

Ibrahimi roll lennujaama rünnakus määrati prokuröri sõnul kindlaks DNA abil, samas pole veel selge, kes oli teine end õhku lasknud suitsiiditerrorist. Khalidi osalemine metroojaama rünnakus tuvastati sõrmejälgede abil.

Kõik kolm nimeliselt mainitud meest olid juba varem tagaotsitavaks kuulutatud.

Laachraouid otsiti taga seetõttu, et ta oli lähedalt seotud Pariisi terrorirünnakute peamise kahtlusaluse Salah Abdeslamiga, kusjuures viimane olevat talle saatnud 13. novembri hilisõhtul tekstisõnumi.

Vennad el-Bakraouid aga sooviti leida seetõttu, et nad olid seotud eelmise nädala tulevahetuse sündmsukohaks oleva korteriga. Väidetavalt oli Khalid see, kes oli valenime all üürinud Foresti linnaosas korteri. Korterist alguse saanud politseioperatsioon viis lõpuks Salah Abdeslami tabamiseni 18. märtsi õhtul.

Enesetaputerroristidest vendadel oli vägagi kriminaalne minevik (kuigi otseselt terrorismiga mitte seonduv), mis paneb mõtlema ka sellele, miks nad üldse vabaduses viibisid. 2010. aastal mõisteti Ibrahim 9 aastaks vangi selle eest, et ta tulistas ühe röövi käigus politseinikku Kalašnikovi automaadiga. Khalid aga võeti 2011. aastal kinni samasuguste relvade omamise eest ning mõisteti autoröövide eest 5 aastaks vangi. Paraku olid mõlemad mehed praeguseks juba vabanenud.

Eilsete rünnakute asjus sai politsei ehk kõige olulisema vihje taksojuhilt, kes oli kolm terroristi eile Brüsseli lennujaama toonud ning kes tundis mehed hiljem ära politsei poolt avaldatud turvakaamera fotolt. Taksojuht andis politseinikele ka aadressi, kust ta oli mehed peale võtnud. Võimuesindajad korraldasid korteris läbiotsimise ning leidsid lõhkeaineid ja äärmusrühmituse ISIS lipu. Kusjuures üks lõhkeainet sisaldanud kott oli nii ebastabiilne, et plahvatas, kuid õnneks keegi seetõttu viga ei saanud.

Politseioperatsioon Anderlechtis jätkub

Kuigi kolmandat lennujaama terroristi pole veel kätte saadud, siis operatsioon tema tabamiseks jätkub. Samuti on kindel, et üks teine isik peeti piirkonnas võimuesindajate poolt kinni.

Viimaste andmete kohaselt hukkus eile Brüsselis 31 inimest

Föderaalprokurör Van Zeeuw märkis, et hetkeseisuga on kindel, et eilsetes terrorirünnakutes hukkus 31 ja sai vigastada 261 inimest.

Brüsseli lennujaama turvakaamera stoppkaader - keskmine on Ibrahim el-Bakraoui, kes lasi end õhku. Vasakpoolne mees lasi end samuti õhku ning tema isikut pole veel tuvastatud. Parempoolne valgetes riietes mees end õhku ei lasknud ning ta põgenes hoopis sündmuskohalt. Tema isik on ametlikult kindlaks tegemata. Tema pomm tehti kahjutuks võimuesindajate poolt.

 

Toimetaja: Laur Viirand



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: