"Pealtnägija": Brüsseli terrorirünnakute šokeerivat puudutust tundnud eestlaste lood ({{commentsTotal}})

ETV saade "Pealtnägija" pääses ainsa meediaväljaandena erilennukile, mis kihutas eile õhtul Amsterdamist koju tooma neid kümneid eestimaalasi, kes tundsid väga lähedalt Brüsseli terrorirünnakute šokeerivat puudutust.

Lennukis selgus, et mitu reisijat nägi terrorirünnakut oma silmaga. Näiteks europarlamendi liikmel Indrek Tarandil oli külas 25-liikmeline grupp abipolitsenikke, politsenikke, ajaloomuuseumi töötajaid ja Saksa gümnaasiumi õpilasi koos õpetajaga.

Abipolitsenikud ja ajaloolased sattusid ühel ajal metroopeatusesse, mis asus peatuse kaugusel Maelbeeki jaamast, kus toimus plahvatus.

Abipolitseinik Dein-Tom Tõnsing rääkis, et nad hakkasid just sisenema metroosse, kui nägid endast pool kilomeetrit otse ees suurt pahmakat suitsu ja tolmu. Ja sellel hetkel öeldi juba, et metroosse enam minna ei saa.

Ajaloomuuseumi töötaja Laura Kipper lisas: "Me olime just metroosse sisenemas ja samal hetkel oli see just toimunud. Sinna me enam ei pääsenud ja need, kes olid siis läinud treppidest alla, aeti sealt välja tagasi. Seda ei teinud politsei, vaid tegid täiesti tavalised inimesed."

Abipolitseinik Tõnsing meenutas, et pikalt ei hakatud analüüsima, mis toimunud on. "Me lihtsalt jäime korraks sinna seisma, natukene mõtlesime ja otsustasime, et me lähme siis jala. Saime jala minna umbes 300 meetrit, kui tuli teade, et parlamenti ka enam minna ei saa. Meist järgmine peatus oligi see, kus õnnetus oli juhtunud."

Tõnsingu sõnul võttis neil kogunemine hommikul kavandatust veidi enam aega. "Kui oleksime täpselt kella pealt läinud, mis oli meile ette nähtud, siis suure tõenäosususega oleksime ise sinna sattunud," lisas ta.

Olukorra tõsidusest sai seltskond aru siis, kui edasi-tagasi hakkasid voorima politsei- ja kiirabaiautod. Olid tohutud ummikud, kus operatiivautod jäid üksteisele ette.

"Kui kiirabiautod ja politsei edasi-tagasi sõitsid, siis vahepeal ei kuulnud oma mõtteidki, sest neid oli tõesti seal igal pool. Kui juba kuskil kõrvalhoonesse erariides automaatidega mehed sisse jooksid, hakkasime aru saama, et oleme selle asja epitsentris," rääkis abipolitseinik.

"Osad olid verised, käed katki, aga neid kõige hullemaid ei näinud."

Tarandi 25-liikmelisel grupil läks hästi, nad jäid terveks. Verd nägid nad vaid televisiooni vahendusel. Nii hästi ei läinud aga Stinal, kes oli Abu Dhabist teel Stockholmi. Brüsselis oli vaid plaanis vahemaandumine.

Stina meenutas, et ta oli transiittsoonis ja kõndis mööda neist väravatest, kus oli check-in, ning läks sööma.

"Istusin maha ja siis käis pauk. Nägin kuidas tuli tossu ja inimesed jooksid. Alguses ei saanud midagi aru, mis toimub. Öeldi, et rahunege maha, kõik on korras. Aga suured rahvamassid lihtsalt jooksid," rääkis Stina.

Stina ei jooksnud alguses inimestega kaasa, aga mida rohkem neid tuli, seda ärevamaks muutus olukord temagi jaoks: "Jooksin siis ka samas suunas. Läksime C-terminali poole pealt A ja B juurde. Siis öeldi, et kõik, maja evakueeritakse, et kõik inimesed peavad välja minema."

Stina tunnistas, et nägi ka vigastatuid. "Osad olid verised, käed katki, aga neid kõige hullemaid ei näinud."

Kes on olemas ja keda ei ole

Rahvas suunati seejärel välja õue. Hästi pikalt kõnniti, bussiga viidi teise kohta, kus olid laohooned.

"Siis me seal seisme neli tundi õues. Mitte mingit infot ei olnud, mis toimub. Palju üldse vigastatuid on, mis üldse olukord on," lausus Stina.

Lõpuks hakati inimesi kokku koguma ja bussidega viidi nad veel suuremasse laohoonesse. Seal jagati süüa, juua ja hakati üles kirjutama inimeste nimesid, et teha kindlaks, kes on olemas ja keda ei ole.

Stina ootamine kestis kokku kaheksa tundi. Lõpuks kontakteerus ta välisministeeriumiga ja Brüsseli Eesti saatkonnaga.

"Sealt öeldi, et äkki saad kuidagi linna. Alguses aga ei tahetud välja lasta sealt laohoonest. Läksin ikkagi mingi suvalise bussi peale, mis sõitis kuskile väikesesse linna," lisas ta.

Juhuslik inimene viis naise kesklinna ära, kus ta kõndis ise neli kilomeetrit Eesti saatkonna juurde. Saatkonna töötaja tõi ta autoga viimaks õhtuks Amsterdami.

Toimetaja: Priit Luts, Marju Himma



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: