Marek Strandberg: tänane Eesti ettekujutus julgeolekust on bluff ja enesepettus ({{commentsTotal}})

Teadlane ja endine poliitik Marek Strandberg tõdes, et julgeolekut ei saa tagada esemete ning nutikate riigihangetega, vaid tänane julgeolek peitub selles, kui nutikad ning ettenägelikud on selle tagajad ja kas nad suudavad üle kavaldada rünnakute korraldajad.

Endine poliitik Marek Strandberg, kes jäi ka ise Brüsselis toimunud sündmuste keskele, tõdes saates "Ringvaade", et terrorioht võib veel eskaleeruda. "Tegelikult meil ei ole mõtet oodata kuni see juhtub, vaid küsimus julgeolekust on täna küsimus nutikusest ning oskusest olla parem maletaja kui Muhameedi uskuvad usujuhid," märkis Strandberg.

Kui peaminister Rõivase väitel on lääneriigid teatud rünnakute ära hoidmisega äärmuslasi võitnud, siis Strandberg ei mõista, kus see võit peitub.

"Peaminister on sellises positsioonis, kus ta peab ju inimesi rahustama. Samas mina julgen küll öelda, et täna on saabunud olukord, kus mina olles seotud Tallinna Tehnikaülikooliga, kus mõne aasta eest tulid õpetlased kokku ja leidsid, et Eesti julgeolekule võiks pakkuda päris palju," sõnas Strandberg.

Idee alusel loodigi TTÜ juurde kaitseuuringutekeskus. "Kui te arvate, et kahe aasta jooksul on riik huvi tundnud või midagi tellinud ülikooli käest, siis te eksite sügavalt. Seega meil eksisteerib teaduspotentsiaal aga kuna riigil pole huvi selle vastu, siis väga suure tõenäosusega rektor, kes on huvitatud ökonoomsest ülikoolist, siis miks peaks pidama üleval midagi, mille vastu huvi puudub," selgitas Strandberg.

Tema arvates situatsioonis, kus riigil on ettekujutus, et julgeolek on hangitav esemete kujul, mida keegi toodab ja paneb sisuliselt riiulite peale. "Seejuures leitakse, et meil on vaja väga nutikaid juriste, kes viivad läbi riigihankeid - see on bluff ja enesepettus, mille ohvriks on paha saada," leidis Strandberg.

"Õnneks hetkel pole midagi väga riskantset Eestiga juhtunud, kuid see võib paratamatult juhtuda," tõdes endine poliitik.

Strandberg lisas, et Euroopa julgeolekumudel on üsna sarnane Eesti omaga. "See on ohtlik hoiak, sest Brüsseli tänavatel patrullivad sõjaväelased jätavad mulje, et nad kaitsevad, kuid see, mis eile juhtus, näitab seda, et reaalset süsteemi, mis ennustaks ja hindaks riske, ei ole olemas aga seda on võimalik luua," toonitas Strandberg.

Toimetaja: Allan Rajavee



Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: