Eksperdid: ISIS proovib Euroopa ühtsust lõhestada ja külvata viha ({{commentsTotal}})

Eesti Lähis-Ida eksperdid leiavad, et äärmusrühmitus ISIS soovib terrorirünnakutega Euroopat lõhestada. Samas peaks Euroopa riigid pärast eilseid rünnakuid mõtlema hoopis suurema koostöö peale, eriti julgeoleku vallas.

Kaks Brüsseli plahvatuste korraldajat olid Belgia kodanikud. Kaitseuuringute keskuse teaduri Helga Kalmu sõnul sai taaskord selgeks, et peamiselt on Euroopas selliste rünnakute eestvedajad siin sündinud ja kasvanud. Näiteks võivad nad olla noored mehed, kellel on tööl ja elus raske ning nad tunnevad ennast siinses ühiskonnas ebavõrdsena, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kalm lisas, et äärmusrühmitusele ISIS on kindlasti kasulik, kui Euroopas tekib erineva usutaustaga inimeste vahel lõhe, sest siis on neil ka oluliselt lihtsam uusi liikmeid värvata.

"Me näemegi seda, et tegelikult viimased poolteist aastat kuskil on ISIS-e strateegia võrdlemisi muutunud. Nad keskenduvad rohkem ka Euroopas ründamisele ja see on nende nagu osa saada tähelepanu, sest me näeme ka seda, et tegelikult võõrvõitlejaid on Daeshil järjest raskem enda ridadesse värvata," selgitas Kalm.

Lähis-Ida eksperdi Helen Geršmani arvates on ISIE eesmärgiks Euroopa lõhestamine. "See on just see, mis peakski peale selliseid sündmusi tulema. Arvamuste erinevus, kuidas reageerida, kuidas mitte. See tegelikult nõrgestab ju meid," rääkis Geršman.

Geršmani hinnangul on kaks võimalust, kuidas Belgia pärast eilseid terrorirünnakuid edasi liigub. Üks variant on, et jätkatakse nii nagu varem. "Teine variant on siis teha täielikult, kardinaalne pööre ja muutuda samamoodi hästi karmiks ja nii põgenikeküsimustes kui ka Schengeni küsimustes," sõnas ekspert.

Helga Kalm märkis, et pärast selliseid rünnakuid on vaja pidada diskussiooni, kuidas riigid omavahel infot jagavad. "Meil ju mingis mõttes nagu on Schengen ja vaba liikumine, aga samas nagu julgeolekuaspektist meil ei ole Schengenit ehk siis seda informatsiooni tegelikult inimeste kohta ei jagata," nentis Kalm.

Belgia on pommitanud Iraagis ja Süürias ISIS-e sihtmärke ning Kalmu sõnul võivad nad nüüd õhulöökide arvu suurendada.

Toimetaja: Allan Rajavee



klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: