Eesti kohus vajab uusi kohtunikke, kuid konkursid luhtuvad ({{commentsTotal}})

Eesti kohtusüsteemi on ees ootamas ulatuslik põlvkonnavahetus, kuna lähiaastatel võib ligikaudu neljandik kohtunikest jääda pensionile. See tähendab, et hiljemalt 2020. aastaks on Eestil vaja palju uusi kohtunikke.

Uute kohtunike leidmiseks hakkab valitsus homme arutama esimesel juulil jõustuma plaanitud seaduseelnõu, mis teeks kohtunikuametisse kandideerimise paindlikumaks. Kohtunike leidmine on juba praegu keeruline. Näiteks aastatel 2010 kuni 2014 suudeti konkursside kaudu täita vaid 59 protsenti puudu olevatest kohtunikekohtadest, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe sõnul pole kohtunike vähesus enam vaid Ida-Virumaa probleem - konkursid ebaõnnestuvad näiteks ka Harju maakohtus, kus varem pole kandideerijate vähesus mureks olnud.

"Me oleme olukorras, kus väga paljud kohtuniku konkursid luhtuvad seetõttu, et osalejaid on vähe. Ja üks põhjus, mida me siin näeme, ongi see, et eri õiguselukutsete liikumine on tehtud põhjendamatult raskeks," nentis Pikamäe.

Uue seaduse järgi ei peaks varem näiteks prokurörina töötanud inimene kohtunikuks kandideerimisel kohtunikueksamit sooritama, sest uus süsteem tunnustataks edaspidi kohtusüsteemi, advokatuuri ja prokuratuuri õigusalaseid eksameid.

Kohtuniku ametioskuste õpetamine toimuks lühikese perioodi jooksul pärast ametisse asumist. "On igati tervitatav, kui õigusemõistmise juurde saavad inimesed, kellel on eelnevad kogemused menetlusosaluse rollist, kes teavad seda, kuidas käib kohtueelne menetlemine, kes teavad seda, kuidas käib kaitse. Kõik need eelnevad kogemused tulevad kohtunikule ainult kasuks," leidis riigikohtu esimees.

Nii riigi peaprokurör Lavly Perling kui ka advokatuuri esimees Hannes Vallikivi ütlevad, et uus seadus tugevdaks õigussüsteemi tervikuna.

Vallikivi hinnangul viiks advokaatide töökogemus kohtutesse praktilisemat õigusalast kogemust."Igal juhul, selline suurem liikuvus tuleb ka meile, advokaatidele ja advokatuurile kindlasti kasuks," märkis Vallikivi.

Perlingu sõnul võiks liikumine eri õiguselukutsete vahel tugevdada konkurentsi, mistõttu oleks tulevikus rohkem kohtunikuks saada soovivaid juriste.

"Kõik süsteemid saavad endale motiveeritumad inimesed, sest kui sul on võimalik liikuda ehk las minna mujale pikemaks ajaks või lühemaks ajaks, siis inimesed lihtsalt on motiveeritumad. See toob erinevatesse harusesse juurde avatust ja arvamuste paljusust ja laiemat mõtlemist," arvas Perling.

Toimetaja: Allan Rajavee



uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: