Krista Aas: tolerants majanduskuritegude suhtes paneb nördima ({{commentsTotal}})

Tolerants majanduskuritegude ehk mittevägivaldse ja mitte nii üheselt klassikalises mõistes kuritegeliku käitumise suhtes on ühiskonnas suurenenud, leiab keskkriminaalpolitsei direktor Krista Aas.

"Minule meeldib majanduskuritegude puhul tõmmata paralleele. Majanduskuriteod on nagu viirus: sama vana, nagu inimkond, sama kohanemisvõimelised, sama oportunistlikud ehk kõiki võimalusi ja nõrkusi ärakasutavad. Kõik muudatused, mis meil väliskeskkonnas toimuvad, avalduvad ka majanduskuritegudes, mis kohanevad väga kiiresti," rääkis Aas intervjuus "Terevisioonile".

Aas märkis, et tema hinnangul on tolerants mittevägivaldse ja mitte nii üheselt klassikalises mõistes kuritegeliku käitumise suhtes on suurenenud.

"Siin on mitmeid aspekte. Kui vaatan, millised on reageeringud õiguskaitseorganite tööle, kohtuotsustele, kuidas see kajastub avalikkuses, siis kohati jääb tunne, et prokuratuur või kaitsepolitseiamet on üks paras kuritegelik ühendus, mis Eesti turvalisust tõsiselt kahjustab. See on väga kurb, see absoluutselt nii pole," lausus Aas.

Aas ei näe hukkamõistu mõne vallavanema suhtes, kes tangib valla raha eest kütust oma autosse, sõidab sellega nii töö- kui ka isiklikke sõite.

"Tegemist on tegelikult valla raha omastamisega. See vallavanem saab süüdi mõistetud, aga ta töötab rahulikult seal vallas edasi ja temaga midagi ei juhtu. See näitab, et tolerants on pisut tõusnud sellise käitumise suhtes," möönis Aas.

Toimetaja: Priit Luts



Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont.

Hispaania valitsusel on kavas Kataloonia autonoomia peatada

Kataloonia regionaalvalitsuse president Carles Puigdemont teatas neljapäeval Hispaania valitsusele edastatud kirjas, et piirkonna parlament võib hääletada ja ametlikult välja kuulutada iseseisvuse, kui Madrid ei tule vastu Barcelona soovile läbi rääkida. Hispaania valitsus teatas seepeale, et alates laupäevast rakendatakse põhiseaduse sätet, mis lubab Kataloonia poliitilise autonoomia peatamist.

UUDISED
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: