Karadzic mõisteti süüdi Srebrenica genotsiidis ({{commentsTotal}})

{{1458811145000 | amCalendar}}

Endise Jugoslaavia territooriumil sooritatud sõjakuritegude tribunal Haagis tegi täna otsuse Bosnia serblaste kunagise juhi Radovan Karadzici suhtes ja mõistis ta süüdi 11 kuriteoepisoodist kümnes.

Kohus otsustas, et Karadzic on süüdi 1995. aasta Srebrenica genotsiidis ja üheksas teises sõjakuriteos, vahendasid Reuters ja Yle.

Ta mõisteti 40 aastaks vangi. Karadzici advokaat teatas, et tänane otsus kaevatakse edasi.

Karadzic mõisteti õigeks ühes teises genotsiidisüüdistuses Bosnia linnades.

ÜRO kohtunike sõnul on endine Bosnia serblaste juht Radovan Karadzic vastutav inimsusevastaste kuritegude, sealhulgas mõrva ja tagakiusamise eest. Kohtunikud otsustasid ka, et Karadzicil lasub individuaalne vastutus kolm aastat kestnud Sarajaevo ümberpiiramise eest, milles hukkusid tuhanded inimesed.

Kohtunik O-Gon Kwon ütles, et kampaania, mille raames serblaste, moslemite ja horvaatide linna pommitati, ei oleks saanud toimuda ilma Karadzici toeta.

Seoses Srebrenica massimõrvaga teatas kohus, et Karadzic andis enne massimõrva korralduse linna üle võtmiseks.

11 kuriteoepisoodi, milles teda süüdistatakse, leidsid aset aastatel 1992-1995 kestnud Bosnia sõja ajal.

Srebrenicas tapeti 1995. aasta juulis 8000 Bosnia moslemist meest ja poissi. 44 kuud kestnud Sarajevo piiramise ajal suri rohkem kui 11 000 tsiviilelanikku.

Samuti süüdistatakse Karadzicit etnilises puhastuses ehk sadade tuhandete bosnialaste ja Bosnia horvaatide kodudest lahkuma sundimises.

Aastatel 1992-1996 Serblaste Vabariigi (Republika Srpska) presidendiks olnud Karadzic on süüdistusi eitanud. Tema sõnul tegutsesid piirkonna serblased vaid enesekaitseks ning mingist etnilisest puhastusest või Srebrenica veresaunast polnud ta teadlik.

Karadzicit peavad paljud serblased kangelaseks - näiteks Bosnia ja Hertsegoviina koosseisu kuuluva Serblaste Vabariigi praegune president Milorad Dodik avas äsja ühes õppeasutuses ühiselamu, mis on nimetatud Karadzici järgi.

Bosnia moslemid ning horvaadid peavad aga Karadzicit üheks peamiseks sõjakurjategijaks, kelle tegude tõttu kannatavad inimesed ka tänapäeval.

Prokurörid nõudsid 70-aastasele Karadzicile eluaegset vanglakaristust. Kohtuprotsess algas juba 2009. aastal, kuid tõendite, tunnistajate ja dokumentide suure hulga tõttu on see pikka aega veninud.

Karadzic tabati 2008. aastal Serbias pärast seda, kui tal oli õnnestunud end peita 13 aastat. Muuhulgas oli psühhiaatri haridusega mees oma välimust täielikult muutnud ning tegutses avalikult alternatiivmeditsiini eksperdina.

ÜRO julgeolekunõukogu otsusega 1993. aastal asutatud Endise Jugoslaavia Rahvusvaheline Kriminaaltribunal käsitleb praegu viimaseid juhtumeid. Lisaks Bosnia sõjale on tribunali pädevuses ka Horvaatia, Kosovo ja Makedoonia territooriumil aset leidnud sõjakuriteod. Praeguseks on kohtu alla antud 161 isikut.

Tribunal peaks tegevuse lõpetama 2017. aastal ning enne seda tuleb lisaks Karadzicile teha otsus ka Bosnia serblaste omaaegse sõjalise juhi, kindral Ratko Mladici suhtes.

Radovan Karadzic 2008. aastal enne tabamist (vasakul) ning 1995. aasta veebruaris Bosnia serblaste juhina.

 

Toimetaja: Laur Viirand, Merili Nael



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

Tööandja peab olema esimene, kes ohumärke nähes sekkub.

Edukas juht kuulab töötajaid ja märkab nende probleeme esimesena

Inimeste tööga seonduv terviseteadlikkus on viimastel aastatel oluliselt paranenud. Psühholoogilistest ja sotsiaalsetest probleemidest ei söandata aga endiselt sageli rääkida, sedastavad Tallinna tehnikaülikooli teadlased. Juhtide tähelepanelikkus ja valmisolek alluvaid kuulata tuleks aga kasuks nii töötajatele kui ka ettevõttele tervikuna.

Puuk Järvselja ürgkvartali õpperaja ääres veredoonori ootel.

Vereimejatel puukidel on Eestis raske elu

Puugid on loodusliku süsteemi loomulik osa, kuid inimesele näib see looduse pakutava karuteenena, selgitab Tartu ülikooli vanemteadur Jaan Liira. Mida peaksime arvama metsas elutsevate puukide ohust hetkel ja tulevikus? Erinevalt üldlevinud arvamusele on Eesti metsades kümneid kordi vähem puuke võrreldes Lääne-Euroopa metsapiirkondadega. Kliimamuutus võiks suurendada meie maastike puugirohkust, kuid ainult pärast seda, kui on muutnud Eesti metsade koosseisu.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: