Kadri Soova: radikaliseerumine toimub vanglates ({{commentsTotal}})

Brüsselis elav ja töötav inimõiguste spetsialist Kadri Soova näeb oma tumedama nahaga sõprade pealt selgelt, kuidas politsei neid nahavärvi alusel diskrimineerib. Tegelikkuses ei hoia ka Brüsseli suur ja rahumeelne moslemikogukond väikese radikaliseerunud inimgrupi poole.

MTÜ-s PICUM elamisloata immigrantide inimõigustega tegelev Kadri Soova kinnitab, et radikaliseerumine ei sõltu ei nahavärvist ega usutunnistusest, meenutades Norra kristlase Anders Breiviku tapatalguid, ning selle alusel kõiki terroristidega ühte patta panna on tema arvates nii kitsarinnaline kui ka šokeeriv.

"Immigratsiooni ja terrorismi vahele võrdusmärgi tõmbamine on minu jaoks šokeeriv. Ühtset immigrandi profiili ei ole olemas," kinnitas immigrantide inimõiguste alal töötav Soova "Terevisioonile". "Põhiline radikaliseerumine toimub vanglates, tegemist on kriminaalidega," rõhutas Soova.

Soova kirjeldas, et Brüsseli veretöö toimepanijad on Euroopa ühiskonnas üles kasvanud ja seal koolis käinud, kuid sattunud siis ühiskonna äärealadele. Küll aga peab ta ohtlikuks teema ülelihtsustamist poliitikute poolt, kus keerulistele küsimustele püütakse leida lihtsaid vastuseid.

Soova kinnitab, et Pariisi terrorirünnaku organisaatori Salah Abdeslami varjamine Brüsseli moslemikogukonna poolt ei ole niivõrd usaldamatus kahe kogukonna vahel, vaid pigem süsteemi ja politsei usaldamatus. "Kindlasti pole terroriste kaitsta moslemikogukonna tavapärane tegevus. Sellega on tehtud hirmutav üldistus, mis ei vasta tõele." Tema sõnul on palju ka vastupidiseid näiteid, kus naabrid on pööranud politsei tähelepanu kahtlasele tegevusele, kuid neid on ignoreeritud.

Juristiharidusega Soova leiab, et kirvemeetodil radikaliseerumise vastu võitlemisega tegelda ei saa, iga lugu on erinev. "Ei saa teha nii, et saadame politsei keskkoolidesse rääkima, et ärge radikaliseeruge. Vaja on mitmekülgset lähenemist, kuidas noori õigel rajal hoida, kes leiavad end ühiskonna äärtel," selgitas Soova. "Kui nad teevad kuriteo, siis tuleb neile läheneda samamoodi, nagu me ikka läheneme noortele, kes on toime pannud kuriteo, et aidata ta õigele teele. Islami osa kogu protsessist on väga väike, see on pigem kriminaalõiguslik sotsiaalne küsimus."

Soova täheldas, et Belgias ei paista diskrimineerimine otseselt silma, aga on pinna all täiesti olemas. "Olen ise näinud, kuidas noori Põhja-Aafrika päritolu koolipoisse politsei kinni peab ja koolikotid läbi otsib. Kui nende kogemus hakkab peale varajasest põlvest, et politsei peab kinni ilma põhjuseta, edaspidi saavad nad kogemuse, et neil on raskem tööd leida. Inimestes tekitab selline käitumine trotsi ja suhtumist, et neile pole ühiskonnas kohta. Väliselt paistab, et meil on siin väga multikultuurne ühiskond, kus kõigil on oma koht, aga ideaalist on olukord väga kaugel."

Soova usub, et ühiskonnas aitaks ühisosa tekitada see, kui vähemuskogukondade noored ja lapsed näevad positiivset eeskuju: näiteks pearättidega moslemeid intervjueerimas või tumedanahalist politseinikku tänaval patrullimas, et nad saaksid end nendega võrrelda. "Tulevik ei peaks nende jaoks olema piiritletud sellega, et nad peavadki töötama koristajatena. Aga selleni on Belgial veel pikk tee käia," tõdes Soova.

Toimetaja: Merilin Pärli



Märt Avandi: ma tahaks, et teatris oleks vähem tülpimust

Parimaks meesnäitlejaks nimetatud Märt Avandi tunnistas, et Eesti teatrites on palju üle jala tegemist ja keskpärasust.

Vikerraadio 50
Üleskutse: joonistame Vikerraadio maailmakaardi

Vikerraadio tähistab 3. aprillil 50. sünnipäeva. Suurte pidustuste saatel tahab raadio panna maailmakaardile enda fännid. Selleks oodatakse tervitusi kogu maailmast tekstis, videos või fotos aadressile viker@err.ee.

BLOGI
Paastupäevik | kirjutab Allan: patuga pooleks paastudes

Novaatori paastueksperiment on jõudnud 22. päevani. Selles paastupäeviku sissekandes jagab katsealune Allan oma viimase kahe nädala paastukogemust, mis tema hinnangul on olnud äärmiselt valgustav ning kogemuste rohke.

BLOGI
Ela kaasa! Kukerpillid otsivad kolme nädala jooksul Ameerikast oma juuri

Aprilli alguses tähistab ansambel Kukerpillid 45. sünnipäeva ning selleks puhuks võtavad nad ette kolmenädalase reisi Ameerikasse, et uurida cajun-muusika juuri. Menu hoiab õpperetkel pidevalt silma peal ning vahendab videosid, pilte ja reisiteekonda.