Kadri Soova: radikaliseerumine toimub vanglates ({{commentsTotal}})

Brüsselis elav ja töötav inimõiguste spetsialist Kadri Soova näeb oma tumedama nahaga sõprade pealt selgelt, kuidas politsei neid nahavärvi alusel diskrimineerib. Tegelikkuses ei hoia ka Brüsseli suur ja rahumeelne moslemikogukond väikese radikaliseerunud inimgrupi poole.

MTÜ-s PICUM elamisloata immigrantide inimõigustega tegelev Kadri Soova kinnitab, et radikaliseerumine ei sõltu ei nahavärvist ega usutunnistusest, meenutades Norra kristlase Anders Breiviku tapatalguid, ning selle alusel kõiki terroristidega ühte patta panna on tema arvates nii kitsarinnaline kui ka šokeeriv.

"Immigratsiooni ja terrorismi vahele võrdusmärgi tõmbamine on minu jaoks šokeeriv. Ühtset immigrandi profiili ei ole olemas," kinnitas immigrantide inimõiguste alal töötav Soova "Terevisioonile". "Põhiline radikaliseerumine toimub vanglates, tegemist on kriminaalidega," rõhutas Soova.

Soova kirjeldas, et Brüsseli veretöö toimepanijad on Euroopa ühiskonnas üles kasvanud ja seal koolis käinud, kuid sattunud siis ühiskonna äärealadele. Küll aga peab ta ohtlikuks teema ülelihtsustamist poliitikute poolt, kus keerulistele küsimustele püütakse leida lihtsaid vastuseid.

Soova kinnitab, et Pariisi terrorirünnaku organisaatori Salah Abdeslami varjamine Brüsseli moslemikogukonna poolt ei ole niivõrd usaldamatus kahe kogukonna vahel, vaid pigem süsteemi ja politsei usaldamatus. "Kindlasti pole terroriste kaitsta moslemikogukonna tavapärane tegevus. Sellega on tehtud hirmutav üldistus, mis ei vasta tõele." Tema sõnul on palju ka vastupidiseid näiteid, kus naabrid on pööranud politsei tähelepanu kahtlasele tegevusele, kuid neid on ignoreeritud.

Juristiharidusega Soova leiab, et kirvemeetodil radikaliseerumise vastu võitlemisega tegelda ei saa, iga lugu on erinev. "Ei saa teha nii, et saadame politsei keskkoolidesse rääkima, et ärge radikaliseeruge. Vaja on mitmekülgset lähenemist, kuidas noori õigel rajal hoida, kes leiavad end ühiskonna äärtel," selgitas Soova. "Kui nad teevad kuriteo, siis tuleb neile läheneda samamoodi, nagu me ikka läheneme noortele, kes on toime pannud kuriteo, et aidata ta õigele teele. Islami osa kogu protsessist on väga väike, see on pigem kriminaalõiguslik sotsiaalne küsimus."

Soova täheldas, et Belgias ei paista diskrimineerimine otseselt silma, aga on pinna all täiesti olemas. "Olen ise näinud, kuidas noori Põhja-Aafrika päritolu koolipoisse politsei kinni peab ja koolikotid läbi otsib. Kui nende kogemus hakkab peale varajasest põlvest, et politsei peab kinni ilma põhjuseta, edaspidi saavad nad kogemuse, et neil on raskem tööd leida. Inimestes tekitab selline käitumine trotsi ja suhtumist, et neile pole ühiskonnas kohta. Väliselt paistab, et meil on siin väga multikultuurne ühiskond, kus kõigil on oma koht, aga ideaalist on olukord väga kaugel."

Soova usub, et ühiskonnas aitaks ühisosa tekitada see, kui vähemuskogukondade noored ja lapsed näevad positiivset eeskuju: näiteks pearättidega moslemeid intervjueerimas või tumedanahalist politseinikku tänaval patrullimas, et nad saaksid end nendega võrrelda. "Tulevik ei peaks nende jaoks olema piiritletud sellega, et nad peavadki töötama koristajatena. Aga selleni on Belgial veel pikk tee käia," tõdes Soova.

Toimetaja: Merilin Pärli



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: