Reps mõistis hukka Vassiljevi sõnavõtu koolivägivalla kohta ({{commentsTotal}})

Keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps mõistis hukka Keskerakonna fraktsiooni liikme Viktor Vassiljevi sõnavõtu koolivägivalla kohta Nõmme raadios.

Riigikogu keskfraktsiooni liige Viktor Vassiljev tegi Nõmme raadio esinemises avalduse, mis puudutas nii põgenikke kui ka koolivägivalda ning sidus need oskuslikult kokku, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"Laste agressiivsus täpselt samamoodi peegeldab seda, olgu ta siis tänaval, olgu ta koolikiusamine - see on samasugune positiivne nähtus põhimõtteliselt, ainult keegi sai kannatada, keegi sai peksa. Kiviajal oleks ta mättasse löönud ja ta poleks järglasi saanud, aga kuna meil on teatud sotsiaalabistruktuurid, sotsiaalne võrgustik, meditsiin, siis saavad hakkama ja jäävad ellu ka need, kes on absoluutselt saamatud, küündimatud, lollid, samasugustega saavad nad järglasi, ei ole midagi parata. Kas inimkonna kvaliteet muutub sellest paremaks või mitte, seda öelgu järeltulevad põlved," rääkis Vaasiljev Nõmme raadios.

"Ilma koolivägivallata - laps ei saagi kasvada, kui ta ei kakle teiste lastega," lisas ta.

Seejärel rääkis Vassiljev põgenike kohtlemisest.

"Aga see üleüldine sallimine, et jätame kõik ellu, kindlustame kõigile mingisuguse äravirelemise, mitte äraolemise, ongi viinud selleni, et me sallime kõike ja kõiki, erinevaid kultuure, erinevaid rahvaid, kes tulevad erinevatest geograafilistest piirkondadest, ja viinudki selleni, et ma ei saa aru, milleks on Euroopa piirivalvel mingisugused relvad, kaatrid, kus on kuulipilduja peal. Kõik need, kes tulevad täispuhutavate madratsitega üle Vahmere, nad on ju piiririkkujad, pole tal dokumenti, viisat - nad ongi piiririkkujad," rääkis Vassiljev.

"Tegelikult piirivalvele kunagi ammu, vanasti sai õpetatud, et kui diversant tuleb kummipaadiga üle piiri, siis tuleb kõigepealt hoiatada, et seisa, muidu lasen, siis tuleb lasta õhku, siis pihta ja ära uputada," ütles ta.

Riigikogu keskfraktsiooni aseesimees Mailis Reps kommenteeris ERR-i raadiouudistele, et huumor koolivägivalla teemal pole kohane.

"Kõigepealt, mis puudutab koolivägivalda või huumorit sel teemal, siis loodan, et tegemist on Viktor Vassiljevi huumoriväljaande eriosaga. See on igati kohatu, sest kui vaatame reaalselt, milline olukord on koolides ja milline on laste ebaturvaline tunne ja kui palju me tegelikult, loodetavasti kõik intensiivselt tegeleme sellega, et koolikeskkond läheks paremaks ja sõbralikumaks, siis igasugune nali, olgu ta siis mõeldud huumorina, sel teema pole kohane," rääkis Reps.

"Me ju alles ühiskonnas oleme olnud üsna elavalt diskussioonis Tartus toimunu üle ja kiitnud inimest, kes on sekkunud. /.../ Loomulikult peame sekkuma, selles suhtes tuleb olla väga karm. Need traumad, mida hiljem ohvrile tekitatakse, see pole midagi mille ümber võiks parlamendiliige naerda või nalja teha. Aga teine küsimus on see, kas see oligi tõepoolest naljana mõeldud," lisas ta.

Vastates küsimusele, kas selliste väljaütlemistega tuntust koguv Vassiljev peaks kuuluma Keskerakonna fraktsiooni, ütles Reps, et kiirustada ei maksa, kuid ta mõistab selle sõnavõtu hukka.

"Kui meenutame eelmisi kordi, kus Vassiljev on ka kuulsust kogunud oma väidetavate naljadega ja huumoriga, siis ta tõepoolest on kiirustanud vabandama. Ma enne ei teeks siin mingeid otsuseid, kui olen kuulnud tema enda käest, kas see oli mõeldud naljana, mida ta selle vestlusega mõtles, aga igal juhul oli see raadioeetris ja loomulikult mõistan hukka. Mingit kahtlust ei ole," rääkis ta.

Toimetaja: Merili Nael



Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: