Janek Mägi selgitas "Aktuaalsele kaamerale" põgenikega töötamise põhimõtteid ({{commentsTotal}})

Eesti on põgenike ümberjaotus programmi raames kinnitanud, et võtab vastu seitse inimest. Laual on veel 12 inimese toimikud, ära on öeldud umbes kümnele. Eesti on neile võõras maa, kuid väikese uurimistöö tulemusena paistab siinne IT-kuvand ahvatlev, rääkis siseministeeriumi piirivalve poliitika osakonna juhataja Janek Mägi.

Kui paljudele oleme eitavalt vastanud?

Päris paljudele. Peamine põhjus on just see, et olemasoleva info põhjal pole suutnud selgeks teha, kes need inimesed on, kas nad vajavad kaitset ja kas nad võivad kujutada ohtu Eesti avalikule korrale ja julgeolekule.

Probleem ei ole partnerites ega meis, vaid selles, et ümberpaigutamine on uus protsess ning see, kuidas reeglitest aru saada, alles loksub paika.

Kui suur on suurusjärk, kellele oleme ei öelnud?

Umbes kümme inimest.

Millest põgenikega vesteldakse?

Esmalt saame kätte inimeste toimikud. Selle info põhjal võivad tekkida küsimused. Neile küsimustele vastuse leidmine võib võtta pool või mitu päeva.

 

Intervjuude käigus selgitatakse välja ka, kas inimene vajab kaitset. Samuti tutvustatakse Eestit, tutvustatakse talle siinseid võimalusi ja meie riigikorda.

Seni on jäänud mulje, et me ei ole põgenike jaoks esimene valik ja nad ei taha siia üldse tulla. Mida need seitse Eestist teadsid ja mida meie kohta juurde küsisid?

Eestist ei teata tõesti väga palju. Kui neile tutvustati Eestit, uurisid nad välja, et Eesti on väike riik ja IT-riik. See oli nende silmis väga positiivne.

Kliima ei heidutanud?

Ei.

Kreeka on esitanud Eestile veel 12 inimese toimikud, need on Süüriast, Jeemenist ja Iraagist pärit inimeste kohta. Kas võib öelda, et nemad tulevad siia järgmisena?

Toimikutega töö käib, inimestega kohtutud ei ole. Kui vaid paberite põhjal tundub, et inimesed on sobivad, viiakse vestlus läbi koha peal ja otsustatakse, kas nad sobivad.

Tegeleme 15 inimesega korraga, et oleks võimalik põhjalikult neid kontrollida.

Toimetaja: Greete Palmiste



JRC ehk Join Research Centre töötab küll Euroopa Komisjoni jaoks, kuid pakub ka võimalusi rahvusvahelisteks projektideks, pöörates viimasel ajal tähelepanu Põhja-Euroopale ja noortele teadlastele.

Virtuaaltuur: ERR Novaator Itaalias 2000 töötajaga teaduslinnakus

Põhja-Itaalias Ispras asuv teaduslinnak on kui riik riigis: ranged turvanõuded piiravad ligi 2000 töötajaga keskusele ligipääsu. Itaalias asub JRC ehk Joint Research Centre'i vanim osa, milles töötavad teadlased uurivad Euroopa Liidu jaoks olulisi teemasid lagunevast tuumareaktorist autode heitgaaside, meekoostise ja küberkaitseni.

uudised
Peaminister Jüri Ratas Euroopa Ülemkogul.

ERR Brüsselis: Euroopa juhid ootavad Suurbritannialt tagatisi

Reedel kohtunud Euroopa juhid leidsid, et Brexiti kõnelustes saab parimal juhul jõuda kokkuleppele detsembriks, kuid selleks on vaja Suurbritannial leppida esmalt kokku rahaliste kohustuste osas. Neljapäevasel õhtusöögil oli arutlusel liitumiskõneluste peatamine Türgiga, kuid inimõiguste rikkumistest hoolimata pole selleks riigipeade seas piisavat üksmeelt.

Isiklik ruum

Lift ja kinganinad – kogu tõde personaalsest ruumist

Sõnuseletamatu ebamugavustunne, tahe põgeneda kaugele-kaugele, ehk isegi soov virutada sinust kümne sentimeetri kaugusel seisvale inimesele vastu vahtimist – meid ümbritseva nähtamatu mulli sisse tungimine võib viia meeleheitlike mõteteni! Tehku seda liftis eelmise päeva pohmaka järele lehkav turjakas hiiglane või õhtusel kokteilipeol ühe klaasi liiga palju võtnud modell. Kuid mis meid oma liigikaaslaste läheduse juures ikkagi nii palju heidutab?

ela kaasa eksperimendile!
Intervjuu rambivalguses.

Teaduskommunikatsioon: kaheksa soovitust alustavale teadlasele

Kaasaegse teadlase rolliks ja kohustuseks on lisaks teaduse tegemisele ka teadmiste levitamine, õppetöö läbiviimine ja ühiskondlikus debatis osalemine. Avalikkuse ootused ülikoolidele ja akadeemilistele töötajatele on kõrged. Kuidas ikkagi suhelda meediaga nii, et ajakirjaniku poolt avaldatud teaduslugu oleks huvipakkuv, korrektne ja ka teadlane lahkuks koostööst rahuloleva osapoolena?

Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: