Eluaegse vangistuse taotlusega silmitsi seisvad Türgi ajakirjanikud võitlevad sõnavabaduse eest ({{commentsTotal}})

{{1458903291000 | amCalendar}}

Kaks Türgi tuntud ajakirjanikku astusid täna kohtu ette, süüdistatuna spionaažis. Can Dündar ja Erdem Gül lubavad kohtukaasuse kaudu tuua avalikkuseni Türgi valitsuse kriminaalse tegevuse Süüria sõjas ning tõmmata tähelepanu üha suuremale Türgi ajakirjanike sõnavabaduse piiramisele.

Täiendus: kohus kuulutas istungid kinniseks ja arvestab president Erdogani hagejana. Kohtuistung lükati edasi 1. aprillile, vahendas Reuters.

Ajalehe Cumhuriyeti peatoimetaja Can Dündar ja lehe Ankara osakonna juht Erdem Gül arreteeriti novembris selle eest, et nad olid avaldanud artikli, milles väideti, et Türgi proovis saata Süüriasse Islamiriigi võitlejaid. Täna astuvad mehed kohtu ette.

Dündar ja Gül eitavad süüd, prokuratuur taotleb meestele eluaegset vanglakaristust, vahendas BBC.

Ajakirjanike toetajad rõhutavad, et see protsess on saanud märgiliseks Türgi ajakirjandusvabaduse proovikiviks.

New York Times'i ajakirjanik Ceylan Yeginsu vahendab oma Twitter kontol, et prokurör taotleb ajakirjanike kohtukaasuse kinniseks kuulutamist:

Lugu sai alguse, kui ajakirjanikud avaldasid möödunud aasta mais artikli ja soovisid avaldada ka video, mis näitab, kuidas Türgi luureüksus aitas 2014. aastal korraldada Süüriasse relvavedu. Lugu vallandas spekulatsioonid Türgi rolli kohta Süüria konfliktis ja vihjas sidemetele riigis tegutsevate islamirühmitustega.

Kriminaalmenetluse algatas ajakirjanike vastu Türgi president Recep Tayyip Erdogan. Dündar ja Gül viidi eeluurimise ajaks vanglasse. Tänu konstitutsioonikohtu otsusele pääsesid mehed veebruaris pärast 92 vangistuspäeva vabadusse - kohus kinnitas, et ajakirjanike põhiõigusi on kinnipidamisega on rikutud. President Erdogan sõnas, et ei tunnista kohtuotsust ja hoiatas.

"Ma loodan, et konstitutsioonikohus ei tee enam taolisi otsuseid, kuna sellega seaks ta küsimuse alla nii oma legitiimsuse kui ka jätkusuutlikkuse," ütles Erdogan ajakirjanike vabastamise otsuse peale.

Euronews: Can Dündar vabanes vanglast. (Video on ingliskeelne)

"Me ei ole süüalused, oleme tunnistajad," rääkis Dündar värskes intervjuus Reutersile ning lubas, et näitab videot kohtus hoolimata keelust ja võimalusest, et kohtuistungid kuulutatakse kinniseks.

Peatoimetaja sõnas Reutersile, et kasutab enda kohtukaasust tõstmaks taaskord tähelepanu keskpunkti tema artikli teema. "Me avaldame kõik õigusrikkumised ja teeme sellest poliitilise kaasuse. /---/ Riik jäi kriminaalse teoga vahele ning püüab nüüd kasutada kõiki võimalusi, et see kinni mätsida," sõnas ajakirjanik.

Dündari sõnul püüab Türgi valitsus nende kaasuse läbi ähvardada teisi Türgi ajakirjanikke. "Püütakse arreteerida kogu ametkond ja avalikkus. Püütakse luua enesetsensuuri mehhanismi ja kasvatada hirmu impeeriumi," sõnas ta.

Ajakirjandusvabadus Türgis
  • 180 riigi seas oli Piirideta Reporterite pressivabaduse indeksi alusel Türgi 2015. aastal 149. kohal.
  • Türgi meediaorganisatsioonide hinnanGül on enam kui 30 ajakirjanikku vangis.
  • Enamik vangistatud ajakirjanikke on kurdi rahvusest.
  • Türgi valitsus kuulutab, et sealne ajakirjandusvabadus on maailma mastaabis kõrgel tasemel.

Asjaosaliste sõnul on kaasus poliitiliselt motiveeritud ning näitab president Erdogani üha enam ilmnevat kriitilisust meedia suhtes.

Eile avaldasid mitmed mainekad kirjanikud avaliku kirja Türgi peaministri Ahmet Davutoglule, paludes, et valitsus tühistaks Dündarile ja Gülile esitatud süüdistused.

"Usume, et Can Dündar ja Erdem Gül seisavad silmitsi eluaegase vangistusega lihtsalt seetõttu, et nad tegid ajakirjanikena oma tööd," seisis kirjas.

Kirjanikud avaldasid ühtlasi muret "üha enam kasvava hirmul põhineva kliima, tsensuuri ja Türgi kriitiliste häälte lämmatamise" pärast.

Kui Dündar täna kohtumaja juurde jõudis, tervitasid teda ja avaldasid talle toetust opositsioonipoliitikud, ajakirjanikud ja mõned Euroopa diplomaadid. "Tulime täna siia ajakirjandust kaitsma," sõnas kohtualune hoonesse sisenedes.

Erdogan on selgitanud, et Süüria piirile suunduvad veokid, mille politsei kinni pidas, kuulusid luureagentuurile MIT ja viisid abi turkmeeni võitlejatele Süürias. Turkmeenid võitlejad sõdivad Süüria presidendi Bashar al-Assadi ja Islamiriigi vastu.

Türgi valitsust kritiseeritakse üha enam ka rahvusvaheliselt. Mõne nädala eest allutati Türgi suurim ajaleht Zaman kohtuotsuse läbi riigi kontrollile. Pärast otsust korraldati toimetuses ulatuslik läbiotsimine.

Zaman on lähedalt seotud USA-päritolu vaimuliku Fethullah Guleni juhitud Hizmeti liikumisega. Valitsus on Hizmetit nimetanud terroristlikuks organisatsiooniks, mis püüab Erdogani kukutada, olgugi, et Gulen ja Erdogan olid varasemalt liitlased.

Ka seda kaasust seostab Erdogan Guleniga: president väidab, et veokite peatamise ja läbiotsimise korraldas Gulen Türgi praeguse valitsuse diskrediteerimiseks.

Toimetaja: Greete Palmiste

Allikas: BBC, Reuters, Euronews



Pelgulinna haigla hoone on müügis.

Pelgulinna haigla pandi 2,6 miljoniga müüki, huvilisi juba on

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) pani 2,6 miljoni eurose alghinnaga müüki oma Pelgulinna haigla hoone. Müügitingimuseks on, et tulevane omanik peab seal vähemalt järgmised kümme aastat samuti tervishoiuteenust osutama. Haigla sõnul see tingimus võimalikke huvilisi eemale peletanud ei ole.

klõpsa kaardil: uued võimuliidud
Lähinädalatel sõlmitakse üle Eesti 79 koalitsioonilepingut. Sellel kaardil siin on näha, millised erakonnad või valimisliidud koalitsioonilepingu sõlmisid ning kellest saavad linnapead, vallavanemad ja volikogude esimehed. ERR.ee hoiab kõnelustel silma peal ja uuendab kaarti jooksvalt.

uudised
Harju maakohus.

Väidetav pärija nõuab kohtust kadunud testamendi eest riigilt kahjutasu

Eesti riik on omapärase ja erakordse kohtuotsuse ootel, kus testamendi kaotamise eest nõutakse riigilt enam kui 700 000 euro suurust kahjutasu. Erakordseks teeb selle otsuse asjaolu, et halduskohus peab otsustama, kas maakohus võiks olla pärimistoimikust välja rebitud testamendi kadumises süüdi olukorras, kus kriminaalmenetlus süüdlast tuvastada ei suutnud.

ela kaasa eksperimendile
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: