Prokuratuur: üks end Brüsseli lennujaamas õhkinuist oli Najim Laachraoui ({{commentsTotal}})

{{1458920300000 | amCalendar}}

Belgia prokuratuur kinnitas, et Najim Laachraoui oli üks enesetapuründajatest, kes end Brüsseli lennujaamas teisipäeval õhku lasi. Samuti kinnitas prokuratuur, et täna tulistati ja võeti Brüsselis kinni mees, kes oli seotud Prantsusmaal kavandatud rünnakuga.

Tänane politseioperatsioon toimus Brüsselis Schaerbeeki linnaosas, vahendas Reuters.

Rünnaku, mida Prantsusmaal kavandati, nurjasid eile Prantsuse võimud. Prantsusmaa siseminister Bernard Cazeneuve sõnul oli Prantsuse päritolu kinnipeetul rünnaku planeerimine "kaugelearenenud tasemel". 

Prokuröride sõnul vahistati täna Brüsselis seoses Prantsusmaa rünnaku kavandamisega kolm inimest - Tawfik A. ja Salah A. ning kolmas mees, kelle nime ei avalikustatud, võeti kinni Schaerbeeki operatsioonis.

Kolmest mehest kaks - Tawfik ja Schaerbeekis kinni võetud mees - said jalga haavata.

Operatsioon viidi läbi samas piirkonnas, kust teisipäevase lennujaamarünnaku korraldajad teele asusid, vahendas "Aktuaalne kaamera". Juba enne tänast operatsiooni leiti sealt lõhkeainet ja muud pommide valmistamiseks vajalikku.

Lisaks teatasid prokurörid, et nad vabastasid kolm inimest kuuest, kes eile vahistati. Jätkuvalt hoitakse kinni Faycal C., Abou A. ja kolmandat inimest, kelle nime pole paljastatud.

Laachraoui õhkis end lennujaamas

Samuti märkisid prokurörid, et uurijad tuvastasid DNA testide järgi, et Najim Laachraoui oli üks enesetapuründajatest, kes end Brüsseli lennujaamas teisipäeval õhku lasi. Belgia ametnike sõnul leiti Laachraoui DNA-d ka Pariisi rünnakute paikades.

Prokuröride sõnul oli Laachraoui DNA-d Bataclani kontserdimajast leitud riidetükil, samuti Stade de France'i staadionil kasutatud lõhkeseadmel. Tema DNA-d leiti ka Brüsselis asuvast korterist ja Lõuna-Belgias Aubelais's asuvast majast, mida mõlemat Pariisi pommitajad kasutasid.

Kuni selle nädalani oli Laachraoui tuntud kui Soufiane Kayal.

Brüsseli lennujaamas toimunud kahes plahvatuses hukkus vähemalt 10 inimest. Veidi hiljem sai Maerbeeki metroojaamas rünnakus surma 21 inimest.

Kokku on Brüsseli terrorirünnakute järel möödunud ööpäeva jooksul kinni võetud 11 inimest. Kahtlusaluseid tabati nii Belgias, Prantsusmaal kui ka Saksamaal.

Politsei teatel olid Brüsseli terroristid ühenduses samalaadsete rakukestega muudes Euroopa riikides, mille tõttu vahistatigi täna Saksamaal kaks ja Prantsusmaal üks arvatav terrorist.

Politsei on teatanud ka, et algselt plaanisid terroristid hoopis suurejoonelisemat rünnakut, kõigepealt oli kavas avada automaadituli ja alles rünnaku kulminatsioonina pidid tulema ka enesetapuplahvatused. Sellisel juhul toonuks rünnakud kaasa teisipäeval hukkunud 31 inimesest palju rohkem ohvreid.

Politsei hinnangul sundis terroriste oma plaane muutma politseile vahelejäämine Molembeeki linnaosas, samuti ühe peamise rünnakukavandaja Salah Abdeslami vahistamine.

Hollande: Pariisi ja Brüsseli mässuliste võrgustik pühitakse minema

Prantsusmaa president Francois Hollande ütles, et islamimässuliste võrgustik, mis on Pariisi ja Brüsseli rünnakute taga, hävitatakse.

Samas tõdes ta, et teised võrgustikud kujutavad jätkuvalt ohtu.

"Me teame, et on olemas teised võrgustikud. Isegi, kui Pariisi ja Brüsseli rünnakute taga olev võrgustik hävitatakse, oht püsib," ütles Hollande.

Toimetaja: Merili Nael, Arni Alandi



uudised
"HUNDESÖHNE"

Berliini Gorki teatris astub üles eestlanna Linda Vaher

18. oktoobril esietendus Berliinis Maxim Gorki teatris Türgi lavastaja Nurkan Erpulati lavastus "Hundesöhne" ("Hundipojad"), mis põhineb Agota Kristófi novellidel. Lavastuses teeb kaasa eestlanna Linda Vaher, kelle jaoks on tegemist juba teise lavastusega Maxim Gorki teatris.

ela kaasa eksperimendile!
Sügisest on Eestis 213 omavalitsuse asemel 79.

Kiirotsing: mis saab koduvalla nimeks pärast haldusreformi?

Sel nädalal selgus lõplikult, millised vallad omavahel liituvad ning mis saab uute valdade nimeks. Pärast kohalike omavalitsuste valimisi sel sügisel jõustub haldusreform ning varasema 183 valla asemel jääb järgi 64. Linnade arv väheneb poole võrra ehk 30-lt 15-le. Mis on uute valdade nimed ja kas maakondlik kuuluvus on endine? Seda näeb allolevast otsingust.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: